Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Sesaun ba dala-79 hosi Komité Rejionál OMS ba Sudeste Aziátiku, iha Sentru Konvensaun Díli, Segunda 07 Setembru 2026.
Díli, 7 Setembru 2026 (RAFA)– Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, apela ba nasaun membru Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Rejiaun Sudeste Aziátiku atu hametin kooperasaun no lori kompromisu saúde sai asaun konkretu, hodi garante katak ema hotu hetan asesu ba servisu saúde ne’ebé kualidade no ekitativu, liuliu komunidade sira iha área remota.
Afirmasaun ne’e PM Xanana Gusmão hato’o bainhira inaugura Sesaun ba dala-79 hosi Komité Rejionál OMS ba Sudeste Aziátiku, iha Sentru Konvensaun Díli, Segunda-ne’e.
Ho prezensa Diretor-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus, Ministru Saúde no delegasaun hosi nasaun membru sira, Xanana ne’ebé daudaun ne’e iha Jakarta liuhosi konferénsia zoom, husu Saúde tenke sai parte sentrál hosi estratéjia dezenvolvimentu nasaun.Tanba, populasaun ne’ebé saudável kontribui ba hamenus kiak, hadi’a meius subsisténsia, aumenta produtividade no hametin prosperidade nasaun nian.
“Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste 2011–2030 define objetivu atu harii nasaun ida prósperu ho populasaun saudável, edukadu no kualifikadu. Tanba ne’e, investimentu iha saúde tenke lao hamutuk ho investimentu iha edukasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu,” PM Xanana afirma.
Iha intervensaun ne’e, PM Xanana destaka progresu Timor-Leste iha área saúde, inklui rekoñesimentu OMS iha 2024 kona-ba eliminasaun filariaze linfátika hanesan problema saúde públika.
Timor-Leste mós hetan sertifikasaun livre hosi malária iha Jullu 2025
Nia hateten katak realizasaun sira-ne’e mai hosi esforsu traballadór saúde, voluntáriu komunitáriu, família no funsionáriu públiku, ho apoiu hosi OMS no parseiru sira.
“Realizasaun sira-ne’e hatudu saida maka esforsu nasionál ne’ebé sustentavel no kooperasaun internasionál bele realiza,” dehan PM Xanana.
Maibé, nia alerta katak dezafiu saúde sei iha, inklui tuberkuloze, malnutrisaun, mate ne’ebé bele prevene entre inan no labarik, no aumentu moras la hada’et.
PM Xanana mós ko’alia kona-bá lakuna asesu saúde, liuliu ba família sira iha suku remota. Tanba maske servisu saúde públiku gratuita, família sira iha área dook sei hasoru viajen naruk, kustu transporte no tempu ne’ebé presiza atu hetan atendimentu.
Nia defende katak bainhira ema to’o iha fasilidade saúde, tenke hetan atendimentu oportunu ho pesoál ne’ebé apropriadu, ai-moruk no ekipamentu ne’ebé disponivel.
PM Xanana, konsidera Programa Integradu Saúde hanesan mekanizmu importante atu lori servisu saúde besik liu ba komunidade. Maibé, nia subliña nesesidade atu hametin kuidadu primáriu no ligasaun efetivu entre sentru saúde no ospitál.
Kestaun rekursu umanu ba saúde mós sai parte importante
PM Xanana Gusmão apela ba nasaun sira atu hametin formasaun profisionál saúde, apoiu ba traballadór sira iha fatin servisu no kria oportunidade atu sira serbí iha área sira ne’ebé presiza liu.
Nia enkoraja kooperasaun entre instituisaun formasaun no ospitál, inklui mentoria, troka koñesimentu no apoiu ba servisu espesialista sira atu hametin kapasidade nasionál.
PM Xanana subliña katak koñesimentu ne’ebé fahe iha Komité Rejionál OMS tenke to’o ba sentru saúde no diretamente ba pasiente.
Iha parte seluk, PM Xanana apela atu tuberkuloze kontinua sai prioridade, ho diagnóstiku lalais, tratamentu efetivu no apoiu ba pasiente sira atu kompleta tratamentu lahó diskriminasaun.
Ba moras la hada’et, nia defende prevensaun hanesan parte hosi moris loroloron, inklui ai-han saudável, atividade fízika, hamenus tabaku no uza álkol ne’ebé prejudisiál, diagnóstiku sedu no tratamentu ne’ebé fiável.
Nia mós husu atu saúde mentál trata ho seriedade no kompaixaun hanesan moras fíziku.
Tuir PM Xanana, saúde mós depende ba kondisaun sosiál, inklui nutrisaun, bee seguru, saneamentu no edukasaun. Nia konsidera proteksaun ba inan, bebé foin moris no adolexente hanesan investimentu ba futuru.
PM Xanana apela ba kooperasaun intersetoriál, ho Ministériu Saúde tenke servisu hamutuk ho setor finansa, edukasaun, agrikultura, bee, infraestrutura no ambiente.
Nia mós haree teknolojia, saúde dijitál, diagnóstiku no intelijénsia artifisiál hanesan oportunidade atu lori koñesimentu no perísia saúde ba komunidade remota no ajuda traballadór saúde sira foti desizaun ho lalais.
Nia husu mós atu jestaun rekursu saúde halo ho responsabilidade, ho prioridade ba servisu esensiál, traballadór saúde no nesesidade sira ne’ebé seidauk hetan resposta.
PM Xanana mós subliña importánsia solidariedade entre nasaun sira, liuliu ba nasaun ho rekursu limitadu no komunidade sira afetadu hosi konflitu ka emerjénsia.
Nia hateten katak Timor-Leste nia esperiénsia kona-ba rekonsiliasaun hanorin valór importante sira hanesan rona malu, pasiénsia no respeitu mútu.
Iha nia mensajen ikus, PM Xanana konvida nasaun membru sira atu “la’o hamutuk, ko’alia hamutuk no atua hamutuk”, atu nune’e kompromisu sira kona-ba saúde bele transforma sai kuidadu ne’ebé ema bele depende ba.
Xanana mós hato’o apresiasaun ba Prezidente Komité Rejionál OMS, Dr. Nalinda Jayatissa, Diretor-Jerál OMS, Dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus, Dr. Nilesh Buddha, Dr. Poonam Khetrapal Singh, delegasaun nasaun membru sira, ekipa organizadór no traballadór saúde sira.
Nia mós fó parabéns ba Ministra Saúde Timor-Leste, Élia A.A dos Reis Amaral, ho nia ekipa, tanba organiza enkontru rejionál ne’e.
Sesaun ba dala-79 hosi Komité Rejionál OMS ba Sudeste Aziátiku sei sai plataforma ba nasaun membru sira atu diskute prioridade saúde rejionál no buka solusaun hamutuk ba dezafiu saúde ne’ebé afeta povu sira iha rejiaun.
Jornalista: Cesarina de Carvalho
Written by: RafaFM
Xanana Apela Ba OMS Lori Kompromisu Saúde Sai Asaun Konkretu
todaySeptember 7, 2026 26 1
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt