Noticias

PM Xanana Husu Jornalista Sira Hadi’a Nafatin Kapasidade Jornalístika

todayJune 6, 2026 63 2

Background
share close

Díli, 06 Juñu 2026 (RAFA.TL)- Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, husu jornalista sira atu hadi’a nafatin sira-nia kapasidade jornalístika hodi kontribui informasaun ne’ebé kredivel ho baze dadus atu fó efeitu ba sosiedade nia moris.

PM Xanana Gusmão.

Kapasidade jornalístika mak abilidade ka kbiit no matenek ne’ebé jornalista ida iha atu rekolla, investiga, análize, no hato’o informasaun loos. Ida-ne’e inklui kompeténsia intelektuál atu komprende asuntu kle’an, kumpri regra étika, no konesementu tékniku hodi halo kobertura ba akontesimentu sira iha sosiedade ho lolos.

“Saida mak ha’u husu ba imi prezisa hadi’a nafatin imi nian kapasidade nu’udár jornalista, ne’e la’ós kritiká imi, hatuun imi, lae! buat ne’e presiza hadi’a imi hotu, para kuandu mosu buat ruma imi análize tiha mak foin husu. Lae, ita mosu buat ida husu ne’e hanesan fali mídia sosial ne’e labele,” Xanana Gusmão  informa ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Sesta (05/06/2026).

Kay Rala Xanana Gusmão, nu’udár jornalista no fotógrafu ba jornál A Voz de Timor iha tinan 1974, konsidera mîdia la’ós tenke dehan di’ak de’it ba Governu, mais kuandu atu kritika no kunadu aprezenta  problema ruma tenke hatene didi’ak kauza, tenke hatene didi’ak buat sira ne’e mak mídia foti, tanba ne’e  mak funsaun mídia nian.

Tuir Xanana, funsaun mídia la’ós atu hakerek ba loos no mai loos (rata), maibé funsaun mídia atu fó informasaun ne’ebé loos, maibé loos la’ós tuir ida-idak nian hanoin, maibé haré didi’ak análize didi’ak antes públika informasaun nune’e  povu bele fiar.

“Aproveita ida-ne’e mós nu’udár eis jornalista imi hotu hatene katak ha’u nia naran Xanana ne’e Xanana jornalista nian, funu nian ne’e Kay Rala, jornalista nian Xanana. Ne’ebé nu’udár eis jornalista ida, ha’u ezizi ba imi hadi’a, la’ós atu taka imi nia ibun, kuandu Governu halo sala, labele taka, mais saida mak loos tau, saida mak sala tau mais haré tuir kedan ona baze problema ida-ne’e.”

Xanana uluk jornalista  iha jornál A Voz de Timor (1974) asina nia artigu notísia regulár sira ho inisiál JAG (José Alexandre Gusmão).

Ho intese boot ba  hadi’a no Eleva koñesimentu jornalista Timoroan sira-nian, maka iha diskusaun no aprezenta orsamentu Conselho de Imprensa de Timor-Leste nian ba tinan fiskal 2026 iha Komite Revizaun Orsamentu (CRO) iha fulan-Outubru liubá (2025), PM Xanana deside hasai orsamentu subvensaun husi Gabinete Primeiru-Ministru nian ho montante US$200,000.00 atribui  ba Conselho de Imprensa  de Timor-Leste jere hodi fasilita formasaun jornalizmu investigativu ba jornalista timoroan sira hotu.

Iha teoria sira jornalismu nian kabe ba kapasidade jornalista sira-nian fahe ba área tolu (3) prinsipál mak hanesan Kapasidade Intelektuál no Analítika, katak matenek no formasaun atu komprende asuntu sira ne’ebé hakarak kobre (hanesan ekonomia, saúde, ka polítika no selukp-seluk tan), hodi nune’e bele halo investigasaun di’ak no husu pergunta krítiku ba fonte informasaun sira.

Kapasidade Étika katak komprimentu hodi hateten lia-loos, respeita direitu ema seluk, no hatudu imparsialidade. Jornalista di’ak tenke kontrola nia an atu labele envolve an iha interese polítiku ka partidáriu ne’ebé bele estraga konfiansa públiku.

Kapasidade Téknika, katak matenek atu uza ekipamentu (kamera, gravadór no seluk tan) no abilidade atu hakerek, edita, no hato’o nutísia ho lian ne’ebé fasil ba públiku atu komprende.

Iha Timor-Leste, ezije kapasidade ne’ebé forte liután atu promove edukasaun públiku no asegura funsaun mídia nian nu’udár kontrolu sosiál.

Jornalista : Zita Menezes/Editór: Vito Salvadór

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!