Noticias

Orsamentu 2027 Sei Determinante Diversifikasaun Ekonomia no Promove Kreximentu Inkluzivu

todayJune 12, 2026 16 5

Background
share close

Díli, 12 Juñu 2026, (RAFA.TL)- Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hateten orsamentu ba 2027 sei determinante mós atu diversifika ekonomia naun petrolífera no promove kreximentu ida ne’ebé inkluzivu liu, ne’ebé apoia mós hosi polítika kona-ba Ekonomia Azul 2025–2035.

Iha Jornada Orsamental ne’ebé realiza iha Auditóriu Ministériu Finansas, Díli, Sesta (12/06/2026), sei orienta ho tema «Reforsa Reziliénsia Liuhusi Transformasaun: Diversifika Ekonomia ba Futuru ne’ebé Sustentável». Signifika transforma reziliénsia ba investimentus iha setores produtivus estratéjikus, iha infraestruturas ho kualidade, iha konetividade ho asesu ba servisus bázikus, no iha  fortalesimentu kapital umanu nasionál.

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatete, Orsamentu Estadu ba 2027 sei hanesan primeiru orsamentu husi ita-nia Kuadru  Planeamentu ba Médiu Prazu 2027-2030. Ne’e hanesan roteiru foun ida husi Governu atu alkansa meta sira ne’ebé estabelese ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, aprovadu iha 2011.

“Ita tenke hahú ho avaliasaun ida ne’ebé onesta kona-bá ita-nia situasaun atuál. Monitorizasaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu hatudu katak, husi 199 metas definidas, barak mak foin rejista progresu parsiais no balu la hatudu kualker avansu,” PM Xanana afirma.

Tuir nia, Timor-Leste utiliza ona rekursus públikus boot, maibé rezultadus ba sidadaun sira no ba i ekonomia la evolui tuir ritmu ne’ebé kakarak.

“Se ita kontinua rekorre ba  forma ida uluk hodi elabora orsamentu, ita sei hasoru risku hanesan esgota (hamohu) Fundu Petrolíferu sein bele konkretiza transformasaun estrutural ne’ebé ita-nia povu merese,” Xanana Gusmão tenik.

Xefe Governu hatutan, tanba razaun ida-ne’e, mak Orsamentu Estadu 2027 nian sei hanesan mós  teste boot dahuluk ba prosesu orsamental foun. Ministériu Finansas trasa ona aspetus téknikus.

Xanana mós alerta no husu ba líderes ministériu sira ho instituisoins Estadu sira seluk atu kumpri proposta sira ho ninia ezekusaun ne’ebé tuir lei hodi garante transparansia.

Iha primeiru lugar, estimativas prospetivas mak hanesan baze referénsia vinkulativa ba despezas. Ita labele rekonstrui orsamentus husi zero. Sei permite de’it tipu alterasaun  tolu: korresoens téknikas; ajustamentus iha parámetrus, hanesan  inflasaun ou evolusaun populasaun; ho desizoens polítikas foun ne’ebé aprova husi Komité  Revizaun Polítikas. Ne’e ezije dixiplina boot liu iha forma oinsá ita halo planu no  aprezenta alterasoens.

Iha segundu lugar, ita-nia propostas despeza foun tenke liuhusi prosesu definisaun kona-ba “Prioridades Polítikas Governu nian”.

“Sei la iha tan propostas última ora nian, nein submisoens “husi oda-matan kotuk”, ne’ebé laiha kálkulu loloos kona-ba kustus ou laiha avaliasaun rigoroza.” Tenik Xanana Gusmão.

Husu atu aprezenta inisiativas polítikas foun kabe de’it ba Gabinete. Só proposta sira ne’ebé Komité Revizaun Polítikas deside atu analiza mak sei avansa ba faze kálkulu detalladu kona-ba kustus.

Iha terseiru lugar, kada ministériu tenke seletivu no estratéjiku, ne’ebé bele kontribui diretamente ba orientasaun sira ne’ebé ita hotu hakarak ba preparasaun Orsamentu Estadu 2027, hanesan Diversifiksaun ekonómika ho setores produtivus – agrikultura, peskas, turizmu, komérsiu, servisus, minerais responsáveis no petróleu estratéjiku. Infraestruturas rurais, konektividade ho asesu ba servisus bázikus. Kapital umanu ho prestasaun servisus – edukasaun, saúde, kualifikasoens profisionais, empregu ba joven sira ho partisipasaun ekonómika husi feto sira. Kualidade ho ezekusaun investimento públiku – mellor selesaun, preparasaun, implementasaun, manutensaun ho monitorizasaun projetus.

Reziliénsia nasionál, seguransa alimentar no enerjétika, preparasaun ba katástrofes ho adaptasaun ba alterasoens klimátikas. Preparasaun ba Simeira CPLP 2027, ba eleisoens iha 2027 no ba Prezidénsia ASEAN iha 2029. Kreximentu setor privadu ho transformasaun dijital no Sustentabilidade orsamental, reforma institusional no reforsu sistema judisial.

“Proposta sira ne’ebé la enkuadra iha orientasaun hirak-ne’e, ou ne’ebé simplesmente hamoris hikas ideia sira husi pasadu no laiha evidénsia ne’ebé sólida liu kona-ba nia impaktu, sei la konsidera hanesan prioritárias,” Xefe Governu subliña.

Iha kuartu lugar, tenke kumpri rigorozamente regras foun kona-ba kustus, dokumentasaun prazus. Kada proposta kona-ba polítika tenke asenta (ka, hatuur) iha definisaun ne’ebé klara kona-ba problema, iha objetivus realistas no iha rezultadus esperadus ne’ebé identifika didi’ak.

Karik mak la kumpri kondisaun hirak-ne’e, sei la aprezenta proposta.Ha’u-nia Gabinete mak bele autoriza exesoens, maibé só bele akontese ho forma rara (katak, la hanesan baibain) no tenke justifika loloos.

Iha kintu lugar, ita sei altera insentivus iha prosesu orsamental.Orsamentu Estadu 2027 labele finansia estudus viabilidade foun ba projetu sira ne’ebé halo ona estudus sufsientes no prontus ba ezekusaun.

“Ita labele utiliza beibeik modelu kreximentu ida ne’ebé bazeia de’it iha despeza públika, sein mobiliza investimentu privadu, parserias públiku-privadas ho finansiamentu mistu. No ita labele finansia estradas foun iha área sira ne’ebé iha ona servisus, enkuantu ativu sira ne’ebé iha, sai aat hotu no korredores produsun inkompletus nafatin. Ita labele duplika programas ne’ebé hetan ona apoiu husi parseirus externus, maibé preenxe lakunas jenuínas (ka, reais) no reforsa apropriasaun nasional,” Xanana afirma.

Envezde ne’e, sei fó preferénsia ba proposta sira ne’ebé aliña ho Kuadru Planeamentu ba Médiu Prazu ho nia 10 intervensoens emblemátikas, ho rezultadus ne’ebé klarus no bele sukat.Katak ita hakarak identifika rai ektares hira mak irriga ona, empregus ne’ebé kria, exportasoens ne’ebé aumenta,númeru turistas foun, ho númeru famílias benefisiadas, no mós indikadores reziliénsia seluk ne’ebé hadi’a ona.

Xanana Gusmão hatete espera katak kada Membru Governu bele analiza ho kuidadu nia  programas. Ha’u hakarak identifika atividades ne’ebé ho baixa prioridade, baixu impaktu ou dezempeñu ne’ebé insatisfatóriu nafatin, no atu imi hotu preparadus atu reduz ou halakon tiha, hodi kria espasu orsamental ba prioridades ne’ebé aas liu.

Sustentabilidade orsamental la’ós de’it responsabilidade Ministériu Finansas nian.Sustentabilidade orsamental depende ba desizoens ne’ebé foti iha ministériu sira hotu.

Prosesu foun sei ezijente, maibé ho hanoin atu tulun foti desizaun ne’ebé di’ak liu. Ministériu Finansas sei fornese estimativas antesipadas, orientasoens, modelus ho formasaun. Komité Revizaun Polítikas sei reuni dala barak ho forma estruturada atu analisa opsoens, rona argumentus no foti desizoens.

Primeiru-Ministru subliña liután katak, Runiaun “Jornadas Orsamentais” ida-ne’e mak ita-nia pontu partida. Ha’u hein katak ministru sira hotu bele hala’o prosesu internu ida ne’ebé dixiplinadu no tenke aprezenta ideias bein ponderadas (katak, tetu didi’ak) ho alta kualidade, tuir prazus ne’ebé estabelese ona.

“Ita-nia sidadaun sira bele la akompaña pormenores prosesu ne’e nian, maibé sira sei sente nia rezultadus. Timoroan tomak  merese infraestruturas no servisus ne’ebé di’ak liu, oportunidades empregu ho negósiu barak liután,ho protesaun ne’ebé metin liu hasoru krizes ho katástrofes. Liuhusi Orsamentu Estadu 2027, ita tenke hatudu katak ita-nia instituisaun sira bele alkansa rezultadu hirak-ne’e ho dixiplina, transparénsia no unidade iha propózitu. Mai ita aproveita reuniaun ne’e hodi esklarese dúvida no simu kompromisu atu halo prosesu orsamental foun ne’e bele funsiona ba povu Timor-Leste,” Xanan Gusmão apela ba membru governu sira.

Jornalista: Zita Menezes/Editór: Vito Salvadór

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!