Noticias

Movimentu Direitus Umanus Sei Halo Manifestasaun Kontra PN Bainhira Aprova Lei Kriminaliza Difamasaun

todayJune 9, 2026 65 31

Background
share close

Díli  09 Juñu 2026 (RAFA.TL)- Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus konfirmadu sei halo manifestasaun kontra Parlamentu Nasionál bainhira aprova alterasaun ba lei kriminaliza difamasaun.

Tuir movimentu ne’e katak Lei refere  kontra prinsipiu demokrásia no liberdade espresaun ne’ebé garantia iha Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste (RDTL) artigu 40.

Liu husi konferénsia  imprensa iha Komite Popular, Farol, Tersa (09/06/2026),  Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus, preokupa ho altersaun lei ne’e tanba lei ne’e kontra prinsipiu estadu direitu demokrátiku.

Bainhira reflete fali ba iha pasadu (2020) projetu lei kriminaliza difamsaun ne’e inisia ona iha mandatu VII Governu Konstituisional nian, maibé haré katak viola konstituisaun RDTL artigu 6, 40, no mós artigu 41, no  kontra konvensaun internasionál artigu 190. Tanba ne’e konsidera katak ho alterasaun ba Lei Kriminaliza Difamasaun sei hamate liberdade sosiedade nia atu hato’o kritika no sei taka dalan ba jornalista sira, ativista sira ho estudante no públiku atu hato’ o opiniaun kritika.

Porta-vóz Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus, Leonisia Pompeia da Costa Maria, hatete tinan ne’e Parlamentu Nasionál maka sai hanesan proponente ba projetu lei ne’e hodi kontinua foku ba kriminaliza difamasaun, tanba ne’e Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus preokupa no fó atensaun ba Parlamentu Nasionál katak kriminalizasaun difamasaun ne’e la merese atu hamoris no bele lao tuir deit kodigu sivil ne’ebé iha.

Nia hatutan, lei kriminalizasaun difamasaun ne’e falun ajenda barak atu fó benefisiu ba eleite polítiku sira no  sira hetan protesaun husi lei ida ne’e.

“Rai ne’e kuandu ema ida sai ona figura públiku, tenke simu kritika la’ós atu proteje aan ho lei, tanba konstituisaun hatur metin ona iha artigu 21, hatete soberania hatur metin iha povu. Povu iha rai ida ne’e merese hetan protesaun no reputasaun ne’ebé forte, maibe autoridade públiku sira ne’ebé atua iha interese públiku labele uza lei penal atu evita kritika, se informasaun ida konsidera falsu nia resposta apropriadu maka liu husi direitu resposta bele  mós halo esklaresimentu ba públiku la’ós kriminaliza,” Leonisia Pompeia da Costa Maria hateten.

Porta-vóz ne´e hatutan, bainhira figura públiku sente ofendidu ba kritika sira husi povu, bele uza meius sivíl. La presija lori ema ba prizaun.

Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus mós sujere atu iha konsultasaun públiku  envolve ema hotu husi nasionál to’o munisípiu sira, molok hetan aprovasaun ba lei refere.

Sentru Haburas Movimentu Direitu Umanus mós husu atu projetu lei ne’e hasai artigu 187, alinea A toó 187 alianea H husi projetu lei altersaun ba kodigu penal se parlamentu insiste atu regula difamasaun tenke hasai pena prizaun hotu no regula deit husi lei sivíl.

Kordenadór Sentru Haburas Movimentu Direitus Umanus, Amandina da Silva informa, bainhira Parlamentu avansa lei ida ne’e maka sei sai hanesan traisaun boot ba iha povu, no bainhira Perlamentu Nasionál kontinua avansa maka povu sei hamrik hodi hasoru sira tanba povu iha direitu no dever atu kritika desizaun polítika ne’ebé la vale no la merese ba Estadu ida ne’e.

“Bainhira Parlamentu Nasionál la rona opiniaun husi organizasaun no sosiedade sivíl, inklui movimentu estudante sira maka Sentru Haburas Movimentu  Direitus Umanus iha alternativu seluk maka halo manifestasaun hasoru Parlamentu Nasionál,”  nia hateten.

Koordenadora ne’e hatutan, sira komesa ona hahú ho etapa sira ne’ebé persuasiva atu tenta hodi halo negosia ho ukun na’in sira atu bele tetu didi’ak antes atu foti desizaun ida,

Lei kriminalizasaun difamasaun  dadaun ne’e iha hela prosesu audensia públiku ho entidade relevante sira, no sei hato’o ba iha plenária PN hodi hetan desizaun husi deputadu 65 foin hakat ba iha diskusaun jeneralidade no espesialidade hodi hetan aprovasaun finál iha PN.

Jornalista: Remigia Locatelli/Editór: Vito Salvadór

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!