Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Díli, 21 Jullu 2026 (RAFA.TL)–JSMP manifesta preokupasaun séria kona-bá notísia ne’ebé públika liuhosi RAFA.TL relasiona ho deliberasaun Konsellu Superior Majistratura Judisial (KSMJ) kona-bá abertura prosedimentu disiplinár no aplikasaun medida suspensaun preventiva ba majistradu judisiál balun hosi Tribunal Rekursu.
Notísia Relevante: KSMJ Aplika Prosesu Dixiplinár Ba Juís Na’in-Haat hosi Tribunál Rekursu
Liu hosi komunikadu imprensa, Tersa-ne’e, JSMP subliña katak responsabilizasaun disiplinár ba majistradu sira importante tebes atu garante integridade, independénsia no kredibilidade sistema judisiáriu. Maibé, alerta katak kualker medida disiplinár tenke sempre hala’o ho observánsia rigorosa ba prosedimentu no garantia legal sira ne’ebé previstu iha Lei n.º 5/2022 kona-ba Estatutu dos Magistrados Judiciais.
Tuir informasaun ne’ebé públika hosi RAFA.TL, iha alegasaun katak medidas hirak ne’e aprova iha períodu tempu ne’ebé badak tebes no antes majistradu sira ne’ebé afeta hetan oportunidade atu exerse sira nia direitu ba audiénsia no defesa.
“Se informasaun hirak ne’e loos, situasaun ida-ne’e bele levanta kestaun jurídilas séria kona-bá observánsia ba prosedimentu legál no garantia fundamental sira ne’ebé lei determina,” Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal hateten iha komunikadu ne’e.
JSMP fundamenta Lei n.º 5/2022 kona-bá Estatutu Majistradu Judisial rasik hateten katak kualker prosedimentu disiplinár sempre eskrita (hakerek), garantia audiensia ho posibilidade ba defeza hosi arguidu ka arguidu sira”, no maski ba aplikasaun sansaun adverténsia, deit lei kontinua eziee “audiensia no posisilidade de defeza arguidu”.
JSMP afirma katak respeitu ba rekizitu legal iha prosesu disiplinár kontra majistradu sira importante la’ós deit atu proteje direitu individual sira nian, maibé mós atu salvaguarda kredibilidade KSMJ no konfiansa públika ba sistema justisa tomak. Iha Estadu Direitu Demokrátiku, lejitimidade hosi kualker medida disiplinár depende mós ba observánsia rigorosa ba prosedimentu ne’ebé lei rasik estabelese.
Tuir Estatutu Majistradu Judisial, pelumenus, prosesu disiplinár kontra majistradu tenke, observa faze fundamentais sira hanesan:
Abertura formal hosi prosedimentu disiplinár, ho definisaun klara kona-ba faktu sira ne’ebé motiva investigasaun; Nomeasaun hosi instrutor independente, ne’ebé responsável atu konduz instrusaun ba kazu; Notifikasaun formal ba majistradu sira ne’ebé sujeitu ba prosedimentu, hodi informa kona-ba alegasaun sira no garante sira nia direitu atu partisipa iha prosesu; Realizasaun instrusaun disiplinár, inklui rekolla prova, audiénsia ba testemunha sira no audiénsia ba majistradu sira ne’ebé sujeitu ba alegasaun disiplinár; Garantia ba direitu ba kontraditóriu no defesa, inklui oportunidade sufisiente atu responde ba alegasaun no apresenta prova sira; Elaborasaun relatóriu final hosi instrutor, ne’ebé sei aprezenta proposta fundamentada ba deliberasaun KSMJ; Deliberasaun final hosi KSMJ, bazeia ba prova no prosedimentu ne’ebé hala’o tuir lei.
Relativamente ba medida suspensaun preventiva, lei mós prevé katak medida ida-ne’e aplika deit iha “natureza exesionál no só bele aplika bainhira iha rekizitu legal rigorozu sira, inklui proposta hosi instrutor no ezisténsia indísiu forte kona-ba infrasaun ne’ebé bele justifika medida ne’e, no demonstra katak kontinuasaun hosi ezersísiu funsaun bele prejudika prestíjiu funsaun judisiál, servisu ka instrusaun hosi prosedimentu.
JSMP konsidera katak respeitu ba prosedimentu legal la’ós kestaun formalidade administrativa simples. Maibé Pelukontráriu, ida-ne’e reprezenta garantia fundamental ba imparsialidade, kredibilidade no lejitimidade institusionál. Tanba ne’e kuálker violasaun ba prosedimentu legal bele hamosu dúvidas kona-ba validade hosi medidas ne’ebé adota, afeta konfiansa públika ba sistema justisa no aumenta risku ba tensaun institusionál iha setor judisiáriu.
JSMP mós nota katak asuntu ida-ne’e akontese iha momentu perkursu importante ba prosesu rekrutamentu no selesaun ba majistradu sira ba Supremu Tribunál Justisa. Tanba ne’e, transparénsia, legalidade no observánsia rigorosa ba garantia prosesual sira sai esensial atu evita kualker persepsaun públika kona-ba falta imparsialidade ka utilizasaun inadekuada hosi mekanismu kontrolu hosi KSMJ. Nune’e, JSMP apela ba KSMJ atu: garante katak prosedimentu hotu-hotu ne’ebé previstu iha lei kumpre integralmente; Assegura plenamente direitu ba audiénsia no defeza ba majistradu sira ne’ebé sujeitu ba prosedimentu disiplinár; Esklarese publikamente base legal no prosedimentál hosi medidas ne’ebé adota; Atua ho transparénsia no imparsialidade atu proteje independénsia no kredibilidade poder judisiáriu.
Iha Estadu Direitu Demokrátiku, prinsipiu lejitimidade hosi kualker medida disiplinár la’ós depende deit ba gravidade hosi alegasaun sira, maibé mós ba kumprimentu rigorozu ba prosedimentu legal ne’ebé lei estabelese. Partikularmente deliberasaun ne’e maihosi entidade reguladora no kontrolu ba majistratura judisiál sira.
Jornalista: João Carlos/Editór:Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt