Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Díli, 26 Maiu 2026 (RAFA.TL)— Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Tersa (26/05/2026), ofisialmente ensera enkontru Timor-Leste Development Partners Meeting (TLDPM) 2026, hodi fó agradesimentu ba parseiru dezenvolvimentu sira-nia hanoin di’ak sira, sujestaun no rekomendasaun sira ba Timor-Leste atu la’o ba oin.
Notísia Relevante: Governu Lansa Polítika Ekonomia Azul Ne’ebé Reziliente no Sustentável

Enkontru TLDPM ho Timor-Leste ne’ebé hala’o iha Salaun Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansa, iha Díli, durante loron rua; Segunda-Tersa (25-26/05/2026), ho nia rezultadu mak hametin kompromisu ba dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.
“Ami agradese tebes ba hanoin sira ne’ebé di’ak husi parseiru dezenvolvimentu sira ba dezenvolvimentu nasaun,” Vise-PM Francisco Kalbuadi Lay hateten iha nia intervensaun ba serimonia enseramentu enkontru TLDPM.
Timor-Leste Development Partners Meeting (TLDPM) 2026 hala’o ho objetivu atu hametin koordenasaun entre Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira, hodi diskute prioridade dezenvolvimentu nasionál no buka solusaun ba dezafiu sira ne’ebé nasaun enfrenta.
Iha sorumutuk ne’e, Governu no parseiru dezenvolvimentu sira foku ba tema importante sira hanesan fortalesimentu ekonomia azul, preparasaun Timor-Leste atu integra ba ASEAN, reforma administrasaun públika no avaliasaun progresu dezenvolvimentu nasionál to’o tinan 2030.
TLDPM 2026 mós nia objetivu atu armoniza programa Governu ho apoiu parseiru dezenvolvimentu sira, promove investimentu no kooperasaun estratéjika, asegura dezenvolvimentu sustentável no reziliente, no hametin parseria entre Governu, setór privadu, sosiedade sivíl no organizasaun internasionál sira.
Durante enkontru ne’e, nasaun doadór no parseiru dezenvolvimentu sira fó reasaun pozitivu ba kompromisu Governu Timor-Leste atu hametin dezenvolvimentu sustentável no integrasaun rejionál. Parseiru sira hatudu apoiu liu-liu ba dezenvolvimentu ekonomia azul, preparasaun ASEAN, reforma administrasaun públika no transparénsia iha jestaun ajuda no investimentu.
Nasaun parseiru hanesan Austrália, Uniauan Europeia no ajénsia sira husi Nasoins Unidas reafirma sira-nia prontidaun atu kontinua parseria ho Timor-Leste liu husi apoiu finanseiru, formasaun rekursu umanu, dezenvolvimentu infraestrutura no servisu públiku.
Iha sorin seluk, parseiru internasionál sira mós husu Governu atu kontinua hametin boa governasaun, asegura implementasaun programa sira ho efetividade no aumenta koordenasaun entre ministériu sira.
Komunikadu ofisiál ne’ebé Rafa.tl asesa katak responde ba preokupasaun husi doadór sira, Governu Timor-Leste reafirma nia kompromisu atu hametin transparénsia no akuntabilidade liu husi reforma administrasaun públika, dijitalizasaun servisu governamentál no mekanizmu auditoria ne’ebé rigorozu.
Governu mós esplika katak prioridade atuál maka diversifikasaun ekonomia atu redus dependénsia ba Fundu Petrolíferu, liuhusi dezenvolvimentu agrikultura, turizmu, ekonomia azul, peska no investimentu setór privadu.
Relasiona ho prosesu adezaun ASEAN, Governu subliña katak preparasaun kontinua la’o liu husi hametin kapasidade institusionál, harmonizasaun lei no regulamentu, no dezenvolvimentu rekursu umanu atu responde ba padraun ASEAN nian.
Iha área ekonomia azul no ambiente, Governu reafirma nia kompromisu atu proteje rekursu marítimu no promove utilizasaun sustentável ba tasi no peska, hanesan parte importante husi estratéjia dezenvolvimentu nasionál.
TLDPM 2026 produz rezultadu importante sira, inklui komprensaun komún kona-bá prioridade dezenvolvimentu nasionál, hametin parseria entre Governu no parseiru internasionál sira, no reafirmasaun apoiu polítiku, tékniku no ekonómiku ba Timor-Leste nia preparasaun ASEAN no implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2030.
Jornalista: Elio dos Santos/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Enkontru TLDPM Hametin Kompromisu Dezenvolvimentu Sustentável
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt