Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Díli, 01 Jullu 2026 (RAFA.TL)- Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ba konkursu públiku Juíz Supremu Tribunál Justisa (STJ) ho Tribunál Rekursu (TR) garante imparsialidade, neutralidade, indepedénsia no separasaun podér iha prosesu rekrutamentu tuir lei ne’ebé prevalese.
Notísia Relevante: Kuarta, Abertura Konkursu Públiku Juíz Ba STJ ho TR
Prezidente Komisaun Rekrutamentu no Selesaun, Avelino Coelho hatete konsidera kritika husi Uniaun Internasionál Juíz Lian Portugés (UIJLP), kritika rejime tranzitóriu rekrutamentu ba juís sira ba Tribunál Supremu Justisa no Tribunál Rekursu Timor-Leste, katak ne’e “difísil atu kompatível” ho separasaun podér no garantia independénsia judisiál ne’ebé Konstituisaun Timor-Leste konsagra.
“Polítika Estadu RDTL nian iha nia órgaun soberanu mak halo polítika katak limita hotu-hotu la’o tuir lei ka organizasaun judisiária. Bele iha diferensia rai seluk nian, bele iha ita nian, tantu ne’e ita nia regra, ha’u mós lee ona katak Lúcia Lobato nu’udár Prezidente Komisaun Reforma Justisa fó ona resposta, ha’u hanoin tantu la’ós matéria para komisaun ne’e halo abordajen kle’an kona-bá ida-ne’e,” Avelino Coelho hatetne iha konferénsia imprensa, Tersa (30/07/2026).
Nia afirma regra no mekanizmu mak sei orienta ba iha prosesu rekutamentu no komisaun rekrutamentu ne’e Timoroan mak kaer, maibé garante imparsialidade regulamentu internu tuir lejislasaun en vigor ne’ebé husu lalika preokupa.
Iha fatin hanesan Membru Komisaun rekrutamentu komisária Carmelita Caetano Moniz hatutan tán katak komisaun iha kompromisu boot iha integridade atu hala’o, nia funsaun nakonu ho imparsialidade depedénsia no neutralidade.
Komisaun ne’e nia funsaun mak atu fasilita de’it juri nia servsiu, komisaun laiha podér desizivu ida, komisaun ne’e simplesmente atu ajuda de’it oinsá mak juri sira halo sira nia servisu ida imparsial indepedente no neutralidade no profisionalizmu tomak.
“Komisaun la kahur, aban-bainrua sé ha’u bele fó karik kona-bá materia mós ami na’in-tolu la hatene materia texte ami na’in tolu laiha koñesimentu tanba ami na’in tolu koñese juizes sira, prokuradór sira ita nia jurista sira ita koñese malu hela. Ita tauk fali orsida balu pasa balu la pasa dehan ami na’in tolu halo buat ida favoritizmu, no ami mós seidauk iha esperiénsia atu halo texte, ita nia Timor oan ida mós seidauk iha esperíensia atu halo texte,” Carmelita Caetano Moniz hateten.
Komisária rekutramentu ne’e hatutan Timor-Leste husu tulun husi nasaun sira ne’ebé mak avansadu entermu sistema judisiária no halo funsaun tuir lei de’it.
“Sé mak iha desizaun ikus liu kompeténsia ida-ne’e kabe ba konsellu superior majistratura judisiál Timor-Leste nian mak iha desizaun ikus liu sira mak deside ligadu ho separasaun podér, sé komisaun ka juri mak deside ida-ne’e mak ita dehan viola buat ida prinsipíu separasaun podér mais ida-ne’e lae,” Carmelita Caetano Moniz tenik.
Rezultadu konkursu públiku sei entrega ba konsellu superior majistratura judisiál Timor-Leste mak sei hala’o sira nia knaar dentru iha loron tolu-nulu nia laran, tanba sira orgaun indepedénte ne’e mak hatudu katak komisaun rekrutamentu la viola prinsipiu separasaun podér.
Jornalista : Zita Menezes/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Komisaun Rekrutamentu no Selesaun Juíz STJ-TR Garante Imparsialidade no Separasaun Podér
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt