Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Díli, 28 Maiu 2026 (RAFA.tl)- Bankada opozisaun iha Parlamentu Nasionál (FRETILIN ho PLP) rekoñese mundu ohin loron enfrenta krize internasionál ne’ebé provoka husi funu Médiu Oriente. Nune’e, obriga Governu aprezenta proposta Orsamentu Retifikativu 2026 atu asegura seguransa enerjetika, liuliu fornesimentu kombustivel ba sentral eleterika ho valor millaun 271 USD. Maibé, proposta orsamentu ne’e falta transparénsia.
Membru Parlamentu Nasionál husi Bankada FRETILIN, Maria Angelica Rangel iha nia intervensaun iha diskusaun Orsamentu Reitifikativu ne’ebé aprezenta husi Governu, Kinta (28/05/2026), hateten, Bankada FRETILIN ho konsiénsia klara no rekoñese katak mundu ohin loron enfrenta krizé internasionál ne’ebé provoka husi funu iha Mediu Oriente no perturbasaun kontrolu iha estreita Hormuz lori konsekuensia devastadora ba ekonomia nasaun hotu iha mundu.
Funu mediu oriente provoka krize enerjia, inflasaun deskontrolada iha folin mina, inseguransa alimentar no efeta ba beins no konsumu sira seluk. Tanba ne’e, Deputada Angelica Rangel konsidera nasaun hanesan Timor-Leste ne’ebe nia ekonomia depende ba importasaun la iha imunidade ba xóke ekonomika ida ne’e. Timor-Leste vulneravel tebes ba efeitu sira husi krize ida ne’e.
Nia esklarese katak motivu ne’ebe dudu governu aprezenta Orsamentu Rektifikativu ida ne’e mak, atu asegura seguransa enerjétika liu-liu fornesementu kombustivel ba sentral eletresidade, inklui asegura presu kombustivel no ai-han nune’e óos hasa’e kapasidade resposta estadu nian ba xóke esternu sira.
Tuir nia, Governu aprezenta orsamentu ho montate millaun 271 USD hodi finansia medida xave hitu (7), iha Orsamentu Rektifikativu mak hanesan: Seguransa enerjétika, liu husi estabelese rezerva nasionál ba kombustivel ba EDTL ho montate orsamentu millaun 174,3 USD, hodi asegura EDTL bele funsiona durante fulan-hitu.
Estabilizasaun folin kombustivel no protesaun ba poder kompra, liu husi subsidiu ba mina iha merkadu ho orsamentu milaun 42,0 USD, inklui ona mina ba ambulánsia no tratore sira iha munisípiu.
Seguransa alimentar, atu reforsa estoke ba fos iha Centro Logístico Nacional-CLN ho montante millaun 5,0 USD. Seguransa nasionál, atu rekruta kadetes PNTL husi na’in-400 ba na’in-750 ho orsamentu hamutuk millaun 3,0USD.
Kompromisiu Internasional, Timor-Leste atu asume Prezidensia Pro Tempore ba CPLP ho orsamentu millaun 2,0 USD. Reforsu institusionál no operasionál ba RAEOA, ho montante millaun 3,9 USD hosi apoia estrutura administrativa foun, operasaun no manutensaun no mós ekipamentu servisu notariu nian.
Reforsu Reserva de kontinjénsia ho montante millaun 40,9 USD hodi prepara ba responde nesesidade urjenti ruma husi li’ur.
Deputada Angelica Rangel hateten hsi medida hitu ne’e, orsamentu fati boot liu hodi finansia medida rua mak hanesan, sosa kombustivel ba EDTL no subsidiu ba presu kombustivel. No bele haré momoos, iha medidas haat deit mak kategoriza hanesan resposta ba krize kombustivel no perturbasaun cadeia de oferta ne’ebe kauza husi funu médiu orente.
Tuir Deputada Bankada FRETILIN ne’e katak medidas tolu seluk, hanesan rekrutamentu membru foun PNTL nian, Orsamentu adisional ba RAEOA no Prezidensia Pro tempore ba CPLP, hanesan boleia deit Retifikativu ida ne’e, no hatudu momoos inkapasidade planeamentu Governu nian.
“Pergunta mak ne’e: sá urujensia mak reprezenta husi medida regular sira ne’e hodi altera Lei Orsamentu nian? Sá impaktu imediata se la altera orsamentu inisial. La’ós deit boleia finanseira. Iha audensia públika ho Governu, ami levanta kestaun sira kona-bá transparénsia iha feitura Orsamentu Rektifikativu nian, kalkulu presu lolos ne’ebé afetadu husi funu, modalidade aprovizionamentu ba sosa kombustivel, presu unitariu lolos, hanesan rezerva- armajenamentu ne’e oinsa?, projesaun presu merkadu domestika ba mina no nesesidade baziku ne’e oinsa?, kustu hira lolos mak Estadu hakarak kobre hodi redus pezu ba uma-kain sira. Duvida sira ne’e to’o agora la hetan resposta klaru,” Deputada Maria Angelica Rangel afirma.
Nia hatutan situasaun ida ne’e hamosu duvida boot ida ba opozisaun no hakarak hetan resposta lolos husi Governu. Hasoru krize internasionaá ne’ebé iha, Orsamentu Rektifikativu ida ne’e mai atu proteze duni nasaun no povu, ka orsamentu ida ne’e sei uza nu’udar kamuflajen polítika no ekonomika atu muda dolar milloin atus-ba-atus ba interese espesifiku ruma.
“Keta halo ita uza krize ne’e, individu no empreza balun aproveita subar nian interese iha laran, ka lian seluk ema dehan oportunidade iha adversidade. Públiku presiza hatene.
Dala idatan, ami hakarak reafirma katak, presiza tebes retifika planu no orsamentu 2026 nian hodi hatan ba krize ne’ebé mosu. Medida sira ne’ebe Governu propoin agora, ami haré ne’e hanesan alivia deit efeitu husi krize kombustivel no enerjia, maibe la’ós respos lolos ba krize ne’e rasik,” Angelica Rangel afirma.
Membru Bankada PLP Hermenegilda da Costa Laurentina hateten, Governu iha nia espozisaun motivu ba Orsamentu Retifikativu, ne’ebé emvia mai Parlamentu Nasionál, Governu akresenta buat ida maibe falun buat barak.
Governu deklara katak objetivu hosi inisiativa lejizlativa ida-ne’e maka atu halo revizaun ba Orsamentu Jerál Estadu tinan 2026 liu hosi alterasaun ba Lei Nú. 8/2025, loron 27 Novembru, atu nune’e, bele garante instrumentu legal no orsamental sira ne’ebé nesesáriu hodi responde ba nesesidade esepsionál sira kona-bá seguransa enerjétika no fornesimentu kombustível.
“Tanba laiha balansu entre problema externa no realidade interna ne’ebé povu enfrenta agora dadaun. Governu uza problema internasionál hanesan justifikasaun atu aloka osan ho montante boot, maibé problema reál ne’ebé Governu rasik kria laiha medida imediata no konkretu atu rezolve,” Deputada Hermenegilda da Costa Laurentina hateten.
Nia subliña proposta Orsamentu Retifikativu ida-ne’e bele prienxe rekezitu formál no rejimentál, maibé la prienxe prinsipíu orsamentál no objetivu orsamentasaun.
Biban ne’e Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha diskursu abertutra hateten, proposta lei alterasaun orsamentu aprezenta ho seriedade no konfiansa. Konfiansa iha povu nia reziliénsia. Konfiansa iha dedikasaun instituisaun sira-nian. No konfiansa iha sentidu responsabilidade orgaun soberania sira nian. Governu prontu atu diskute alterasaun orsamentu ida ne’ebé hanoin didi’ak, ekilibradu, no pragmátiku. Alterasaun ida ba seguransa nasaun nian no protesaun ba ita-nia povu.
Tanba ne’e, apela ba Exelénsia sira atu aprova proposta alterasaun ba Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2026, hodi permite Governu iha instrumentu nesesáriu sira hodi hatán ho responsabilidade ba dezafiu sira ne’ebé nasaun hasoru.
Bankada Governu liu husi Partidu Congresso Nacionál de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no Partidu Demokratiku (PD), konsidera orsamentu retifikativu ne’ebé Governu aprezenta mai Parlamentu Nasionál Urjénsia no sei fó serteza ba situasaun atual ne’ebé povu no estadu Timor-Leste enfrenta hodi garante seguransa enérjetika, presu kombustivél no presu alimentár.
Membru Bankada CNRT Carminda Carlota, iha debate Orsamentu Ratifikativu iha faze Jeneralidade, hateten Bankada Governu apresia ho Governu nian esforsu hodi neutraliza situasaun ne’ebé hamonu ekonomia mundu inklui rai doben Timor-Leste.
“Faktu hatudu mai ita hotu katak tendensiu funu iha mediu oriente seidauk remata to’o agora, sei fó ameasa ba iha ita nian ekonomia ne’ebé relativamente sei fó implika ba iha presu kombustivél, presu sasan importasaun, presu sasan merkadu nian,” hateten Deputada Carminda Carlota hateten iha nia intervensaun iha debate jeneralidade orsamentu retifikativu 2026 iha PN.
Membru CNRT ne’e hateten, normalmente bainhira Timor-Leste nian depedénsia ba iha produtu importasaun, nune’e sei labele fó predikasaun ba folin produtu tanba folin produtu determina husi produtu orijen ninian.
Hanesan membru Bankada Governu sei fó nian konfiansa sein rezerva ba iha Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão tanba hatene buka solusaun ba iha problema sira ne’ebé nasaun hasoru hela.
Deputada Carminda Carlota nia observasaun jeral kona-bá konteudu husi aprezentasaun orsamentu retifikativu ne’ebé hateten katak razaun seguransa enérjia, estabilidade presu kombustivél no seguransa alimentár sai nu’udár, razaun ne’ebé fundamenta tebes.
“Husi orsamentu retifikativu ne’ebé Governu aprezenta sei fó serteza ba kestaun urjénsia ne’ebé povu no estadu Timor-Leste hasoru. Ha’u fó rezumu badak de’it IX Governu hatene halo planu no iha vontade ne’ebé aas tebes ba interese nasionál no di’ak ba povu no nasaun Timor-Leste,” nia tenik.
Deputadu Bankada PD, Armando dos Santos Lopes hateten, Partidu Demokratikú ne’ebé paz parte husi maioria Parlamentár ne’ebé sustenta IX Governu konstituisionál. hakarak hato’o apresiasaun ba orsamentu retifikativu ne’ebé Governu aprezenta iha situasaun ne’ebé nasaun imfrenta, dezafiu ekonomikú sosiál no instituisaun oin-oin.
“Nune’e konsidera katak proposta orsamentu retifikativu ida-ne’e importante tebes atu responde ba nesesidade atual povu nian no garante kontinuidade programa no prioridade estratejikú nasaun nian. Orsamentu retifikativu ida-ne’e la’ós kona-bá ajustamentu numeru ka despreza , maibé nu’udár instrument importante atu garante estabilidade nasionál sustentabilidade ekonomia no bem estár povu nian,”dehan Deputadu Armando dos Santos Lopes.
Deputada Bankada KHUNTO Olinda Guterres hateten, nia parte fó apresia tebes esforsu Governu nian, atu kontinua ajusta no hadi’a planeamentu orsamemntu tuir nesesidade nasaun nian. Mudansa ba Orsamentu Jeral Estadu (OJE) importante atu garante programa no prioridade estadu bele la’o di’ak no responde ba nesesidade povu nian.
“Ha’u fiar katak alterasaun ida-ne’e sei fó oportunidade ne’ebé di’ak ba povu Timor-Leste tomak, hasa’e servisu públiku fortalese setór saúde no edukasaun apoiu agrikultura, aumenta tán tratór ruma ba munisípiu balu ne’ebé mak sei hetan tratór ita nia povu hein hela hadi’a infraestrutura tanba estrada balu seidauk hadi’a,” Deputada Olinda Guterres hateten.
Jornalista: Zita Menezes/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Opozisaun Konsidera Proposta Orsamentu Retifikativu 2026 Falta Transparénsia
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt