Justisa no Krime

Tribunál Aplika Medida Aprezentasaun Periódika Ba Xefe Departamentu Ida Utiliza Kupon Mina Governu Ense Ba Karreta Privadu

todayJuly 23, 2026 64

Background
share close

Díli, 23 Jullu 2026 (RAFA.TL) – Tribunál Judisiál Primera Instansia Díli (TJPID)  liu husi prosesu primeiru interogatoriu, Kinta-ne’e, hatun despaixu hodi aplika medida koasaun aprezentasaun  periódika  ba xefe departamentu patrimoniu husi ministériu ida ne’ebé alegadamente uza kupon governu nian hodi ense kombustível ba karreta privadu.

Iha  prosesu primeiru interrogatóriu ne’e,  Ministériu Públiku promove arguidu  ho krime pekulatu ba uzu. Enkuantu  iha alegasaun Ministériu Públiku solisita ba iha Tribunál atu aplika medida Termu Indetidade Rezidénsia (TIR) no medida Aprezentasaun Periódika (AP). Nune’e, husi parte Defeza mós aseita  ho alegasaun husi Ministériu Públiku.

Rona tiha parte sira, Tribunál deside hodi aplika medida koasaun aprezentasaun periódika  ba arguidu hodi aprezenta an iha polísia Eskuadra ne’ebé besik semana ida dala-ida.

Tuir informasaun funsionariu ne’e CAC detein iha estasaun kombustivel mina Aitula Fuel iha Comoro, iha loron 20 fulan-Jullu ne’e. Momentu ne’ebá, funsionáriu  ka kargu xefe departamentu patrimóniu uza kupon governu nian, hodi ba ense mina ba nia karreta privadu.

Antes  fargiudu ense ona mina osan hamutuk U$300.00 no tuir mai fali mak ense  mina US$63.00, hodi nune’e CAC detein kedan Xefe Departamentu refere.

Prosesu audensia primeira interogatoriu ne’e  prezide husi Juiz estajiadu na’in-ida, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokuradór Rafael  Gusmão no arguidu hetan asisténsia legál husi Defensór Públiku Marçal Mascarinhas.

 Jornalista: João Carlos/Editór: Vito Salvadór

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!