Noticias

Timor-Leste Presiza Investe Maka’ás iha Edukasaun no Saúde

todayAugust 24, 2026 13

Background
share close

Díli, 24 Agostu 2026 (RAFA)- Premiadu Nobel iha Fizika, Brian Paul Schmidt hateten, Timor-Leste presiza investe maka’ás iha área edukasaun no saúde nu’udar fundasaun ba dezenvolvimentu sientífiku no kreximentu nasionál ba tinan 50 tuir mai.

Sientista no Astrofíziku Australianu-Amerikanu ne’ebé mós hanesan Premiadu Nobel iha Fizika, Brian Paul Schmidt hato’o kestaun ne’e liuhosi nia palestra iha Simeira Siénsia, Dezenvolvimentu, Inovasaun no Teknolojia 2026 ne’ebé hala´o iha Sentru Konvensaun Díli (CCD), Segunda-ne´e.

Sientista ne´e hatete edukasaun ne’e la posivel atu investe maka’ás, labele investe menus, sente katak Timor-Leste hatene edukasaun ne’e sai hanesan buat ida ne’ebé kada labarik feto no mane iha fatin ne’ebé de’it iha nasaun ne’e nia laran sira bele atinji to’o iha desimu segundu anu. Nune’e bele fornese kualidade ne’ebé di’ak liuhosi asistensia dijitál ne’ebé agora fasil liu kompara antes ne’e. Maibé, atu tama ba iha edukasaun presiza tenke aborda faktu katak, labarik Timor-oan barak mak hetan nutrisaun ne’ebé sira presiza atu hahú sira nia moris ho di’ak husi tinan 5 ka 10 dahuluk sira nia moris.

“Ema sira ne’ebé prezensa iha ne’e mak espesialista ba iha seguransa ai-han, ita haré oinsá mak seguransa ai-han bele atinji kada ema. Ema Timor-Leste idade mediu, Timor-Leste nasaun mais joven iha mundu entaun investe ne’ebé agora ita investe ne’e mak sei lori Timor-Leste hakat ba oin iha tinan 50 tuir mai,” hateten Laureadu Nobel Brian Paul Schmidt.

Sientista ne´e hatete investimentu ba iha siénsia ne’e só bele sentidu ho investimentu iha saúde no mós iha edukasaun. Tanba ne’e, atu halo reflesaun importánsia atu permite siénsia atu servisu ba importánsia husi estabilidade governu ida ne’e mak segredu ne’ebé Timor-Leste iha. Tanba iha nasaun ne’e, povu maiória fiar governu, importante katak permite edukasaun no siénsia atu servisu no mós fornese dezenvolvientu ne’ebé agora daudaun haree iha ne’e.

Tanba ne’e, laiha segredu espesiál kona-bá oinsá mak siénsia hili ema manan na’in ka vensedor, siénsia ne’e kria ambiente oinsá mak kada ema Timor-oan sira hatene katak bainhira sira esforsu maka’as estuda no mós sai líder ne’ebé di’ak. Sira sei iha oportunidade atu alkansa sira nia ambisaun bazeia ba sira nia esforsu rasik ne’e mak báziku ba susesu.

Iha sorin seluk, panelista Profesora Franzes Arnold, fó mensajen forte ba joven no akademiku Timoroan sira katak siénsia tenke tau ema iha sentru, tanba “seim ema, siénsia laiha nia sentidu”.

“Pesoalmente ha’u fiar katak, siénsia tenke oferese saida ba ema, tanba seim ema siénsia laiha nia sentidu, tanba ema haluha katak siénsia ne’e hanesan esforsu ser-umanu nian halo ba deskoberta no mós ba dezenvolvimentu,” hatete Profesora Franzes Arnold.

Tanba ne’e dezenvolve siensia iha maneira pesoal ka prinsipál individual, laiha espesífiku, maibé bele tuir ideia rasik atu dezenvolve siensia.

RAFA nu’udar parseiru ofisiál mídia husi simeira neʼe no transmite diretamente sesaun hotu-hotu. Ho tradusaun ba Tetun, no mós halo kobertura notísia kona-ba eventu neʼe.

Jornalista: Cristina Ximenes

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!