Noticias

Panelista Francis Arnold ho Brian Suzere Timor-Leste Investe Didi’ak iha Setór Agrikultura no Rekursu Naturais

todayAugust 24, 2026 12

Background
share close

Díli, 24 Agostu 2026 (RAFA) — Panelista Francis Arnold no Brian P. Schmidt suzere Timor-Leste  investe ho didi’ak iha setór agrikultura no rekursu naturais atu garante kresimentu ekonomia no moris di’ak ba jerasaun futuru.

Panelista hato’o sira-nia hanoin ne’e durante sesaun aprezentasaun kona-bá siénsia no dezenvolvimentu iha eventu SCI-Tech Expo 2026, ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Díli (CCD), Segunda-ne’e.

Francis Arnold subliña katak Timor-Leste iha ambiente naturál no rekursu ne’ebé importante, ne’ebé presiza kuidadu no uza ho responsabilidade atu bele fó benefísiu ba gerasaun ohin no gerasaun tuir mai.

“Ha’u hakarak hato’o mak ita boot sira tenke kuida di’ak saida maka imi iha, no bele halo di’ak liután saida maka ita aprende ona,” Francis Arnold hateten.

Arnold  dehan Timor-Leste presiza konsidera ho didi’ak rekursu naturál no potensialidade ne’ebé nasaun iha, liuliu iha prosesu dezenvolvimentu nasional.

Iha biban ne’e, professor Brian P. Schmidt argumenta katak Timor-Leste sei enfrenta mudansa teknolojia boot iha futuru, tanba ne’e nasaun presiza halo esforsu atu responde ba realidade atual, liuliu iha área ekonomia no agrikultura.

“Kláramente, ai-han ne’e xave ba Timor-Leste iha futuru. Saida maka akontese agora, ita bele haré katak produsaun agrikultura menus. Ida ne’e mak ita bele hahu hodi hadia,” afirma Brian P. Schmidt.

Brian mós ko’alia kona-bá enerjia renovável. Tuir nia, Timor-Leste iha potensialidade boot husi enerjia solar no anin, ne’ebé bele dezenvolve tuir kondisaun naturál no ambiente úniku ne’ebé nasaun iha.

Nia dehan aliende husi agrikultura no enerjia, Timor-Leste mos iha oportunidade atu dezenvolve setor turizmu no área seluk ne’ebé bele fó benefísiu ba povu.

“Ezemplu tolu ne’ebé hau sei tau iha konsiderasaun, no hau sente katak ita boot sira, Timor-oan, hatene di’ak liu saida maka apropriadu ba ita boot sira,” tenik Brian P. Schmidt.

Nia mós haré katak, ho dezenvolvimentu di’ak, Timor-Leste bele sai destinasaun turístika atrativu, tanba nasaun iha natureza no paisajen ne’ebé bele atrai turista internasionál.

Durante aprezentasaun, panelista sira mós observa katak Timor-Leste sei presiza aumenta asesu no komprensaun kona-ba teknolojia foun, inklui Inteligénsia Artifisiál (AI), ne’ebé atualmente sai parte importante iha dezenvolvimentu global.

Sira husu ba joven Timor-oan sira atu la presiza tuir de’it buat ne’ebé ema hotu halo, maibé buka oportunidade no dezenvolve inovasaun ne’ebé bele fó benefísiu ba Timor-Leste.

Tuir sira, uza konesimentu no kapasidade ne’ebé iha mak importante atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

“Segredu ba susesu nasaun nian mak ita tenke hatene uza buat ne’ebé ita iha no kontinua aprende,” hanesan mensajen prinsipál ne’ebé panelista sira hato’o ba partisipante sira.

Sesaun ne’e partisipa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Presidente Republika José Ramos-Horta, Vise-Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku Francisco Kalbuadi Lay, Vise-Ministru Koordenadór Dezenvolvimentu Rural Mariano Assanami Sabino, membru Governu, estudante no konvidadu internasionál sira.

Professor Francis Arnold, husi Austrália, no Professor Brian P. Schmidt, husi Estadu Unidús Amérika, mak sai panelista iha sesaun ne’e.

Serimónia SCI-Tech Expo 2026 ne’e hetan kobertura husi RAFA nu’udar parseiru ofisiál mídia. RAFA mos transmite diretamente sesaun sira no halo kobertura notísia kona-ba eventu ne’e.

Jornalista: Remigia Locatelli

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!