Noticias

Timor-Leste Kontribui Hametin Kooperasaun CPLP no Prepara Vizaun Estratéjika 2027–2033

todayAugust 15, 2026 32

Background
share close

Díli, 15 Agostu 2026 (RAFA)– Timor-Leste hamutuk ho membru Nasaun sira Ko’alia Lian Portugés (CPLP-sigla portugés) halo enkontru ordináriu Pontu Fokál Kooperasaun CPLP nian ba dala-52, iha Dili, ho fóku ba avaliasaun implementasaun kooperasaun, hametin koordenasaun entre estadu membru no prepara vizaun Eetratéjika CPLP ba períodu 2027–2033.

Diretora-Jerál ba Asuntu Multilateral iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Koperasaun (MNEK), Sebastiana Barros, Sábadu-ne’e, iha ámbitu enkontru ordináriu Pontu Fokál Kooperasaun CPLP nian, hateten katak enkontru ne’e kontinua serbisu ne’ebé dezenvolve ona iha enkontru Pontu Fokál ba dala-51 ne’ebé hala’o iha Lisboa iha fulan Marsu, no sai oportunidade atu avalia hamutuk progresu ne’ebé atinji ona, halo akompañamentu ba desizaun sira ne’ebé foti ona no avansa ba asuntu sira ne’ebé presiza koordenasaun.

Sebastiana Barros  esplika Pontu Fokál Kooperasaun CPLP iha responsabilidade importante atu monitoriza implementasaun atividade no projetu sira, análize proposta kooperasaun foun, identifika limitasaun no asegura katak desizaun sira ne’ebé foti iha CPLP hetan akompañamentu loloos.

“Monitorizasaun ida-ne’e importante liuliu iha momentu ne’ebé ita buka atu halo kooperasaun CPLP nian sai efetivu ba beibeik no iha kapasidade atu hatán ba estadu membru sira-nia prioridade,” Sebastiana hateten.

Atu atinji objetivu sira-ne’e, Sebastiana Barros  hatutan,  presiza koordenasaun regulár, mekanizmu monitorizasaun ne’ebé adekuadu no avaliasaun rigorozu kona-bá rezultadu sira ne’ebé hetan ona.

Durante enkontru loron rua, Pontu Fokál sira CPLP nian diskute atividade no projetu sira ne’ebé la’o daudaun, inisiativa foun no dezafiu sira ne’ebé bele difikulta implementasaun kooperasaun CPLP.

Sebastiana hateten katak Timor-Leste iha ezersísiu Prezidénsia Pro Tempore, sei fasilita diálogu ne’ebé nakloke, konstrutivu no orientadu ba rezultadu, hodi valoriza kontribuisaun no esperiénsia Estadu-Membru hotu-hotu.

Nia mós koloka diversidade esperiénsia entre Estadu membru sira sai forsa importante ida iha kooperasaun CPLP, tanba fahe koñesimentu, esperiénsia no solusaun sira bele ajuda Estadu membru sira aprende ba malu no buka resposta komún ba dezafiu sira.

Iha biban ne’e mós Diretór Jerál CPLP, Miguel Pedro Sousa Monteiro, hateten katak enkontru ida-ne’e akontese iha momentu importante tanba CPLP foin selebra aniversáriu ba dala-30 nia kriasaun no besik ona ba konkluzaun siklu Vizaun Estratéjika 2016–2026 no períodu operasionalizasaun Dokumentu Estratéjiku Kooperasaun.

Nia hateten katak situasaun ne’e sai oportunidade atu haré fali dalan ne’ebé hala’o ona no liuliu, hahú projeta futuru kooperasaun CPLP.

Miguel Pedro Sousa Monteiro hateten, durante tinan hirak liubá, CPLP harii modelu kooperasaun ho karakterístika rasik, bazeia ba fahe koñesimentu, kapasitasaun institusionál, kriasaun rede, koordenasaun entre Estadu-Membru no artikulasaun entre setór no parseiru oioin.

Nia esplika katak dokumentu sira ne’ebé sei konsidera iha enkontru ne’e hatudu evolusaun pozitivu iha planeamentu, monitorizasaun no akompañamentu atividade sira, maibé sei iha dezafiu sira ne’ebé presiza rezolve.

Entre dezafiu hirak-ne’e mak nesesidade atu asegura korespondénsia ne’ebé di’ak liután entre desizaun sira ne’ebé foti no meiu sira ne’ebé disponivel atu implementa desizaun hirak-ne’e.

Nia mós subliña nesesidade atu hasa’e kapasidade CPLP nian hodi avalia rezultadu no impaktu husi inisiativa sira, no kontinua mobiliza parseiru no rekursu foun ba kooperasaun.

“Ita tenke aproveita oportunidade ida-ne’e hodi husu kona-ba kooperasaun saida maka ita hakarak harii ba tinan sira oin mai, saida maka ita-nia prioridade sira tenke sai, no iha ne’ebé maka CPLP sei hamosu valór akresentadu boot liu ba nia Estadu-Membru sira,” hateten Miguel.

Nia hateten katak reflesaun kona-ba revizaun Dokumentu Estratéjiku Kooperasaun no kontribuisaun husi pilar kooperasaun sei importante ba preparasaun Vizaun Estratéjika CPLP 2027–2033.

Enkontru ne’e mós sei konsidera proposta atu hala’o konferénsia internasionál dedikada ba aniversáriu kooperasaun CPLP ba dala 30, ne’ebé bele sai oportunidade importante atu diskute futuru kooperasaun.

Diretór Kooperasaun CPLP, Manuel Lapão, hateten katak kooperasaun CPLP presiza kontinua dezenvolve no adapta-an ba realidade foun iha kontestu kooperasaun internasionál.

Nia hateten katak avaliasaun kona-ba organizasaun hatudu kontribuisaun importante husi pilar kooperasaun CPLP, ho implementasaun programa no atividade sira ne’ebé konsidera efetivu.

Manuel Lapão destaka servisu iha rede nu’udar prinsipiu importante ida iha kooperasaun CPLP, tanba permite hametin ligasaun entre atividade institusionál, Estadu membru no parseiru husi setor oioin.

Tuir nia, servisu iha rede permite CPLP atu artikula kooperasaun téknika, hametin kapasidade institusionál, implementa sentru no mobiliza rekursu, ho envolvimentu husi parseiru no sociedade sivíl.

Iha área seguransa alimentár, CPLP dezenvolve mekanizmu no prosesu sira ne’ebé hetan rekonesimentu iha nivel internasionál. Enkuantu iha área direitus umanus, CPLP konsege kria Rede Direitus Umanus dos Estados-Membros da CPLP.

“Kooperasaun CPLP mós fó atensaun ba kombate traballu infantil, inspeksaun traballu no saúde, liuhosi inisiativa no estratéjia kooperasaun entre Estadu-Membru sira”, nia dehan.

Manuel Lapão subliña katak koordenasaun entre instituisaun no Estadu-Membru sira sei sai elementu fundamental ba futuru kooperasaun CPLP.

Nia hateten katak Estadu-Membru CPLP sira iha prezensa iha espasu rejionál no internasionál oioin, no esperiénsia sira ne’ebé hetan iha espasu hirak-ne’e bele lori ba diskusaun CPLP hodi kontribui ba dezenvolvimentu dalan foun ba kooperasaun.

Tuir nia, kombinasaun entre interese polítiku, koordenasaun institusionál no disponibilidade rekursu sei importante atu konsolida pilar kooperasaun CPLP no asegura katak kooperasaun bele responde ba prioridade Estadu-Membru sira no dezafiu kooperasaun internasionál.

Enkontru Pontu Fokál Kooperasaun CPLP ba dala-52 ne’e, além de avalia progresu kooperasaun atuál, sai mós espasu importante atu prepara futuru pilar kooperasaun no kontribui ba dezenvolvimentu vizaun estratéjika CPLP 2027–2033.

Jornalista: Cesarina de Carvalho

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!