Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
PR José Ramos-Horta ho Prezidente Trbunál Rekursu Afonso Carmona ofisializa Tribunál Supremu Justisa (STJ), Kinta (21/05/2026).
Díli, 21 Maiu 2026 (RAFA.tl)- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu ba órgaun Judisiál Timor-Leste, liu-liu Prezidente Tribunál Rekursu Afonso Carmona ho estrutura komisaun instaladora tenke finaliza instalasaun Tribunál Supremu Justisa (TSJ) iha fulan-Setembru tinan ne’e, hodi bele garante funsionamentu justisa ida di’ak ba povu tomak.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o deklarasaun ne’e ba jornalista sira bainhira hala’o vizita kortezia ba edifísiu temporáriu Tribunal Supremu Justisa, Kinta (21/05//2026), hodi observa kondisaun no progresu sira no mós servisu komisaun nia durante ne’e atu bele instala serbisu esensiál sira iha Tribunal Supremu Justisa.
Iha vizita ne’e, Xefe Estadu haré katak Tribunál Rekursu no Komnisaun instaladora sira nia servisu iha progresu no hatudu pasu pozitivu no hotu-hotu iha esforsu atu kumpri saida mak nesesáriu ba estabelesimentu Tribunál Supremu Justisa.
“Husu ba komisaun sira tenke aselera progresu servisu, hodi nune’e, posibilidade tenke finaliza iha fulan-Novembru tanba tinan oin tama ona ba Eleisaun Prezidensiál. Lalika mai ko’alia ho ha’u atu halo buat ruma entre Janeiru ho Maiu 2027, tanba ha’u halo la’ós hanesan ema seluk halo kuandu fim mandatu ona, buka halo buat oi-oin balu mós la kumpri tan lei,’’ Ramos-Horta hateten.
Xefe Estadu agradese ba Presidente Tribunál Rekursu Afonsu Carmona nia mandatu, ne’ebé servisu ho fuan hodi moderniza Tribunál no servisu justisa iha rai laran.
Iha fatin hanesan, Prezidente Tribunál Rekursu Afonso Carmona hateten, vizita husi Xefe Estadu ne’e iha nia signifikadu ne’ebé importante tebes ba setór judisiária, ba desenvolvimentu estadu Direitu Demokrátika iha Timor-Leste.
Nia hatutan, instalasaun Tribunal Justisa nu’udar mehi nasionál ida, ne’ebé durante tempu naruk povu Timor-Leste hein hela no ho realizasaun projetu ida ne’e, ba implementasaun kompleta estrutura judisiária ne’ebé iha Konstituisaun Repúblika hateten Supremu Tribunál sei desempeñu papel estratejiku ida atu garante indepedénsia poder judisiál.
“Agradese ba governu no parseiru internasionál sira, instituisaun no entidade hotu, ne’ebé kontribui ba prosesu reabilitasaun edifísiu Tribunál Supremu,” Afonso Carmona hateten.
Juiz ne’e hatutan, ho projetu instalasaun TSJ da ne’e bele sai simbolu maturidade sistema judisiál iha Timor-Leste, hodi haforsa konfiansa povu nia ba setór justisa.
Tuir norma UNTAET tenke husik Tribunál Supremu Justisa hamriik mesak tuir lei organizasaun judisiária, no kostituisaun RDTL haruka.
Tribunál Rekursu orsa ne’e iha Juiz hamutuk lima, iha Tribunál Judisiál Primieira Intánsia Díli, Baucau, Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no Kovalima iha Juiz hamutuk 27, Juiz Primeira klase iha na’in-haat, Juiz estajiariu hamutuk 12, sira ne’ebé iha hela formasaun hamutuk 14, ofisiál justisa hamutuk 154, no funsionariu públiku sira hamutuk 200.
Jornalista: Remigia Locatelli/João Carlos
Written by: RafaFM
Prezidente Repúblika Husu Komisaun Instaladora Tenke Finaliza Instalasaun TSJ
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt