Noticias

Timor-Leste Kontinua Hametin Koordenasaun Institusional no Partisipasaun Ativa iha Programa CPLP

todayAugust 13, 2026 43

Background
share close

Díli, 13 Agostu 2026  (RAFA) – Timor-Leste kontinua hametin kooperasaun, koordenasaun institusional no partisipasaun ativa iha programa no projetu sira  iha organizasaun membru nasuan sira ko’alia lian portugés (CPLP).

Iha abertura  edisaun daruak Semináriu Pontu Fokál Setoriál CPLP, Kinta-ne’e iha Díli,  Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Jesuína Maria Ferreira Gomes, hateten semináriu CPLP edisaun daruak ne’e reprezenta pasu importante ida tan iha prosesu konsolidasaun Timor-Leste nia partisipasaun iha CPLP no  kontinua prosesu kapasitasaun ne’ebé hahú iha fulan-Marsu 2024 iha Dili.

“Semináriu dahuluk fó énfaze ba komprensaun kona-bá mekanizmu kooperasaun iha CPLP, enkuantu edisaun daruak foka liután ba hametin koordenasaun entre instituisaun nasionál sira, hadi’a, fahe informasaun no garante Timor-Leste nia partisipasaun ne’ebé ativa, artikuladu no efikás iha programa no projetu CPLP nian,” Vise Ministra Jesuína afirma.

Vise-Ministra MNEK  ne’e salienta katak  Pontu Fokál Setoriál sira iha papél esensiál atu liga setór nasionál oioin ho ajenda CPLP, akompaña asuntu sira iha sira-nia área kompeténsia, fasilita fluxu informasaun, no kontribui ba preparasaun, implementasaun no monitorizasaun enkontru ministeriál, planu asaun no inisiativa kooperasaun sira seluk.

“Papél Pontu Fokál sira nian labele limita de’it ba transmisaun informasaun. Sira hein atu sai ajente ativu sira koordenasaun nian, ne’ebé bele hasa’e partisipasaun hosi sira-nia setór ida-idak, identifika oportunidade kooperasaun, monitoriza implementasaun kompromisu sira no avalia rezultadu sira ne’ebé hetan ona,”. Jesuína Maria Ferreira Gomes hateten

Nia mós subliña kona-bá  dezafiu sira iha tempu ohin loron hakat liu kompeténsia Ministériu ida de’it, tanba asuntu hanesan seguransa ai-han, tasi, mudansa klimátika, edukasaun, mobilidade, transformasaun dijitál no igualdade jéneru presiza resposta ne’ebé koordenadu, integradu no multi-setoriál.

Iha kontestu ida-ne’e, Planu Asaun no mekanizmu setoriál CPLP nian konsidera nu’udar instrumentu importante atu transforma prioridade komún sira ba asaun konkreta, hodi aproxima kooperasaun ho nesesidade reál nasaun membru no populasaun sira.

Nia hatutan  responsabilidade ne’e sai importante liu tán durante Timor-Leste nia Prezidénsia pro tempore CPLP, tanba Governu iha intensaun atu garante partisipasaun Timor-Leste ne’ebé ativa, koordenada no influente iha Komunidade.

Nia husu ministériu hotu-hotu atu familiariza ho ajenda CPLP, partisipa regularmente iha mekanizmu setoriál sira no kontribui ba definisaun, implementasaun no monitorizasaun prioridade komún sira.

Iha parte seluk, Vise-Ministra MNEk hateten katak Timor-Leste agora tama iha momentu importante ba futuru CPLP, liuliu ho preparasaun Kuadru Estratéjiku foun ba períodu 2027–2033, iha tinan ne’ebé CPLP selebra nia aniversáriu ba dala-30.

Nia konsidera situasaun ne’e nu’udar oportunidade ba setór nasionál sira atu kontribui ho sira-nia esperiénsia, koñesimentu no vizaun ba definisaun prioridade sira ne’ebé sei orienta kooperasaun CPLP iha tinan sira oin mai.

“Kooperasaun prodús de’it rezultadu konkretu bainhira koñesimentu transforma ba koordenasaun, kompromisu ba asaun no partisipasaun ba rezultadu,” nia dehan.

Semináriu ne’e, tuir nia, atu sai espasu ba diálogu, serbisu no aprendizajen mútua entre Pontu Fokál Setoriál Timor-Leste nian no Sekretariadu Ezekutivu CPLP, inklui atu esklarese dúvida, identifika dezafiu, fahe prátika di’ak no buka solusaun konkreta atu hadi’a koordenasaun no partisipasaun Timor-Leste iha komunidade.

Vise-Ministra hato’o agradesimentu ba Sekretariadu Ezekutivu CPLP ba kolaborasaun no apoiu, no ba Pontu Fokál Setoriál sira hotu ba sira-nia prezensa, disponibilidade no kompromisu.

Jornalista: Cesarina de Carvalho

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!