Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Díli, 30 Jullu 2026 (RAFA.TL) – Autoridade Timor-Leste no SpaceX, empreza detentora Starlink, análze hela utilizasaun antena empreza ne’e iha Timor-Leste, tanba preokupasaun kona-bá uza teknolojia ne’e iha sentru sira ne’ebé alegadamente hala’o fraude online ne’ebé autoridade sira desmantela ona iha Timor-Leste.
Fonte sira ne’ebé RAFA.TL entrevista konfirma katak Starlink verifika hela se iha antena ruma ne’ebé sosa fora husi Timor-Leste no agora uza iha ne´e, liuhusi modelu roaming globál husi empreza rasik, ka liuhusi manipulasaun teknolojia ruma ne’ebé bele muda lokalizasaun jeográfika antena sira ne’e.
Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, iha semana ne´e, preokupa mós ho asuntu refere, no hatete ba jornalista sira katak nia husu Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC) atu investiga posibilidade iha antena Starlink sira ne’ebé opera ilegalmente iha Timor-Leste.
Manetelu hatete katak nia husu ANC atu aumenta fiskalizasaun ba antena sira iha Timor-Leste, tanba balu la rejista iha instituisaun ne’e, tanba sosa iha rai-li’ur.
“Hau ko’alia ona ho responsavel ANC kona-bá asuntu ida-ne’e tanba tuir hau nia expetativa, antena balu la sosa iha Timor-Leste, maibé iha nasaun seluk, no depois lori mai uza iha Timor-Leste. Antena sira ne’e ilegál,” Manetelu hatete.
“Agora daudaun ha’u seidauk iha prova, maibé ha’u mós sei hasoru Starlink atu diskute asuntu ida-ne’e ho seriedade,” nia hatutan.
Ofisialmente, antena Starlink bele sosa diretamente husi empreza, no haruka diretamente husi Estadus Unidus mai utilizadór iha Díli.
Autoridade Alfándega sira halo rejistu ba ekipamentu ne’e molok permite prosesu desalfandegamentu.
Se utilizadór sosa antena sira ne’e husi ajente ka revendedór iha Timor-Leste, revendedór rasik mak tenke rejista antena sira ne’e iha ANC, tuir konfirmasaun fonte sira ne’ebé RAFA entrevista.
Iha kazu rua ne’e, utilizadór finál sira la iha obrigasaun atu rejista antena rasik iha ANC. Responsabilidade ba rejistu, se presiza, sei sai ba Starlink rasik, autoridade Alfándega ka revendedór sira.
Operasaun Starlink iha Timor-Leste hahú depois de alterasaun ne’ebé aprova iha Setembru 2024 ba Dekretu-Lei n.º 15/2021 kona-ba Regulamentasaun Setór Telekomunikasaun.
Diploma ne’e determina katak “ekipamentu terminal husi prestadór servisu telekomunikasaun, rejista tuir artigu 30.º, ne’ebé permite utilizadór finál sira liga diretamente ba satélite ka konstelasaun satélite, sei sai sujeitu ba lisensa jerál ne’ebé atribui ba prestadór servisu telekomunikasaun, a não ser que prestadór ne’e, liuhusi deklarasaun espresa, manifesta preferénsia ba lisensa individual.”
Asuntu ne’e mosu iha debate depois de operasaun sira ne’ebé hala’o dala barak kontra sentru sira ne’ebé alegadamente hala’o jogu no fraude online, ne’ebé Autoridade sira desmantela iha Timor-Leste, no detein ona ema atus ba atus.
Iha fatin balu, autoridade polísia hetan númeru boot antena husi empreza Estadus Unidus ne’e, ne’ebé permite suspeitu sira hetan ligasaun internet ho velosidade aas liután no kustu ki’ik liu kompara ho velocidade hanesan ne’ebé operadór lokál sira oferese.
Espansaun servisu Starlink iha Timor-Leste, ne’ebé hahú depois autoridade Timor-oan fó lisensa jerál iha Dezembru 2024, agora daudaun espalla husi kapitál ba fatin oioin iha país, ho utilizadór privadu, empresa no instituisaun, inklui Governu rasik no autoridade sira seluk, uza sistema ne’e.
Rekorda katak iha loron 5 Dezembru 2024, ANC “fó ofisialmente ba Starlink lisensa jerál atu uza espéktru radioelétriku, ne’ebé permite empresa ne’e hahú komersializa ninia servisu internet iha país,” tuir komunikadu Governu nian iha tempu ne’ebá.
“Starlink, ne’ebé SpaceX opera, uza konstelasaun satélite órbita ki’ik (LEO) atu fornese internet ho velocidade aas. Modelu ida-ne’e efetivu liután iha rejiaun sira ne’ebé asesu ba infraestrutura telekomunikasaun tradisionál limitadu, karun ka la iha,” refere komunikadu ne’e.
Iha faze inisiál, bainhira lisensa Starlink seidauk klaru, bele iha rezidente balu iha Timor-Leste ne’ebé opera antena sira ne’ebé uza servisu roaming globál empresa ne’e, ne’ebé reprezenta kustu subskrisaun ne’ebé aas liután.
Opsaun ida-ne’e mak opsaun úniku ne’ebé disponivel ba Timor-Leste, tanba molok iha lisensa jerál, antena sira la bele rejista nu’udar antena residensiál ho enderesu iha Timor-Leste.
Maski nune’e, hanesan akontese iha fatin seluk iha mundu, Starlink rasik kontinua limita ka impede funsionamentu antena sira ne’ebé supostamente uza roaming, maibé ikusmai hela permanente iha nasaun diferente husi nasaun ne’ebé rejistu inisiál halo ba antena ne’e.
Depois de fó lisensa jerál ba operasaun, situasaun muda. Starlink hahú fornese servisu normál ne’ebé konsidera nu’udar servisu “residensiál”, ne’ebé liga ba lokalizasaun iha Timor-Leste, ho presu ne’ebé garante ligasaun ho velocidade to’o megabite 300 kada segundu, ho kustu besik $55 kada fulan.
Presu ida-ne’e kompetitivu kompara ho presu ne’ebé operadór tradisionál sira aplika, liuliu tanba, normalmente, servisu ne’e estável liu no koneksaun lalais liu.
Desde lisensa fó, estima katak antena Starlink rihun ba rihun haruka ona mai Timor-Leste, ho servisu sosa diretamente husi utilizadór sira ka liuhusi empresa sira ne’ebé fa’an servisu ne’e.
Utilizasaun revendedór iha Timor-Leste akontese, barak liu, tanba sidadaun barak no to’o empresa sira rasik iha asesu limitadu ba karta kréditu ne’ebé permite sosa ekipamentu no selu subscrisaun.
Futuru utilizasaun Starlink iha país sei depende, iha parte ida, ba espansaun rede fibra ótika no kualidade no presu servisu sira ne’ebé sei fa’an ba kliente iha Timor-Leste, bazeia ba kabu submarinu foun.
Operadór sira iha país agora uza kombinasaun husi fornesedór largura banda internet oioin atu fornese servisu dadus ba sira-nia kliente.
Diferente husi sistema internet satélite tradisionál, ne’ebé depende ba satélite geoestasionáriu ne’ebé pozisiona iha distánsia besik 36.000 km husi rai, Starlink bazeia ba konstelasaun satélite rihun ba rihun iha órbita ki’ik (LBO – Low Earth Orbit), ne’ebé tau iha distánsia 500 to’o 600 km deit husi superfísie rai.
Proximidade ida-ne’e hamenus signifikativu laténsia sinal, tempu ne’ebé informasaun presiza atu viaja entre utilizadór no satélite, no permite velocidade ne’ebé besik liután ho velocidade fibra ótika ka rede móvel ho teknolojia foun.
Sistema ne’e funsiona bazeia ba rede satélite sira ne’ebé komunika malu no mos ho estasaun iha rai, forma “internet iha espasu.”
Utilizadór finál presiza de’it antena parabólika kompaktu ida – ne’ebé ema bolu “pratu” ka terminal Starlink – liga ho router, ne’ebé simu sinal ne’ebé satélite sira iha órbita haruka.
Tanba satélite sira kontinua move hale’u rai, konstelasaun ne’e dezenvolve atu garante katak iha nafatin pelumenus satélite ida iha área alcance terminal ida-idak, hodi asegura kobertura kontinua.
Vantajen prinsipál Starlink, no razaun tanba sá teknolojia ne’e adota iha nasaun sira ne’ebé infraestrutura telekomunikasaun limitadu ka seidauk dezenvolve di’ak, hanesan Timor-Leste, mak nia la depende ba rede rai konvensionál.
Iha nasaun sira-ne’e, instalasaun kabu fibra ótika ka torre telekomunikasaun dala barak hasoru difikuldade tanba fatór sira hanesan territóriu foho, populasaun ne’ebé fahe iha área oioin, kustu investimentu infraestrutura ne’ebé aas ka instabilidade institusionál.
Starlink permite ultrapasa obstákulu sira-ne’e, tanba presiza de’it instala terminal ida no garante fornecimentu eletrisidade atu asesu internet, inklui iha área rurál, ilha izolada ka rejiaun remota sira ne’ebé la iha kobertura rede fixa ka móvel.
Tanba razaun hirak-ne’e, servisu ne’e uza ona nu’udar alternativa ka komplemetu iha situasaun oioin, hanesan área konflitu ka dezastre naturál – ne’ebé infraestrutura komunikasaun tradisionál destruída ka nunka to’o – embarkasaun no aviaun sira iha rota transoceánika, no nasaun dezenvolvimentu ne’ebé kobertura banda-larga fixa limitadu liu husi sentru urbanu prinsipál sira.
Timor-Leste mak nasaun ida husi nasaun sira ne’ebé kontinua explora teknolojia ida-ne’e, konsidera natureza foho iha nia territóriu no limitasaun istórika rede telekomunikasaun nasionál iha área remota balu iha país.
Remata
Written by: RafaFM
Autoridade Timor-Leste no Starlink Análize Utilizasaun Antena iha Timor-Leste
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt