Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Governu no Komisaun Funsaun Públika avalia Prioridades ba tinan 2025 iha Reforma Administrasaun Públika. Imajen/Dok.Gov.tl
Díli, 30 Juñu 2026 (RAFA.TL) – Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla potugés) iha intensaun atu hamenus ka redus númeru funsionáriu Estadu nian rihun 10 husi númeru atuál rihun 70 atu bele kontribui ba poupansa kada tinan ho montante millaun 60 USD tuir proposta ne’ebé Rafa.tl asesu.
Informasaun ne’e mai husi “Dokumentu Polítika – Regime Karreira Úniku – Administrasaun Públika Timor-Leste nian”, ne’ebé Rafa.tl hetan (ho aneksu sira seluk), ne’ebé Governu Austrália finansia no dezenvolve, ho apoiu konsultór husi Indonézia, Kanadá no Austrália, no husi ekipa Komisaun Funsaun Públika (CFP).
Redusaun ba funsionáriu públiku mosu hafoin iha tinan 2019 no 2025, númeru funsionáriu aumenta ba 40% no massa salarial liu husi duplikadu.
Ne’e la’ós ko’alia kona-bá despedimentu, maibé proposta refere ko’alia kona-bá “ajuste estratéjiku” iha mákina Estadu nian, ne’ebé mak númeru empregadór boot liu iha nasaun.
Tuir dokumentu sira, iha Jullu 2024, Estadu Timor-Leste emprega direta ema hamutuk 74.392 – númeru ida ne’ebé inklui funsionáriu públiku permanente no regime espesiál sira hamutuk 39.118, traballadór kazual no temporáriu sira hamutuk 24.407, asessór 1.224, ajente Administrasaun Públika ho kontratu prazu determinadu 1.525, elementu Polísia Nasionál 4.017, Defeza 3.435 no 666 seluk. Ida ne´e koresponde ba aumentu 46% desde 2019, bainhira total aprosimadamente 50.000.
Iha períodu hanesan, despeza ba saláriu no vensimentu Administrasaun Públika nian passa husi millaun 260 USD ba millaun 490 USD – valor ne’ebé dokumentu klasifika nu’udar “ aas tebes husi média regional” no liu duplikadu husi proporsaun ne’ebé konsidera sustentável ba país dezenvolvimentu ida hanesan Timor-Leste.
“‘Oversizing’ ba forsa servisu setór públiku hamosu konsekuénsia importante: nia kria ónus fiskál aas, ho despesa salarial setor públiku quase duplikadu husi 2020 no absorve cerca 23% PIB, liu média regional.
Situasaun ne’e redúz rekursu sira ba infraestrutura no investimentu produtivu, no kontribui ba défise orçamental króniku,” refere husi dokumentu nee.
Kresimentu boot liu mosu liu-liu iha kategoría ne’ebé prekária liu no difisil atu kontrola: traballadór kazuais no temporáriu aumenta 218% entre 2019 no 2024, liu cerca 7.674 ba 24.407.
Ne’e reflexu prátika kontratasaun kazuál ne’ebé dokumentu deklara nu’udar “kauza prinsipál ba kresimentu dezkontroladu iha forsa traballu”. Liu de’it prosedimentu formál rekrutamentu ho kritériu meritokrátiku, ministériu no agénsia sira uza kontratasaun informál no prazu badak ne’ebé, iha prática, sai quase permanente.
Kustu orsamentu aprovadu ba 2026 ba kategoría ida ne’e – traballadór temporáriu, kasuais, asesór no kontratadu foun – hamutuk US$156,4 milhões.
Konseitu “rightsizing” – ajuste estratéjiku dimensaun forsa servisu – define iha dokumentu ho opozisaun explícita ba “downsizing” (redusaun pura no simples ba funsionáriu).
CFP argumenta katak downsizing foka de’it ba númeru total traballadór, maibé rightsizing foka ba adekuasaun entre ema ne’ebé disponível, kompeténsia ne’ebé sira iha, fatin ne’ebé sira okupa no funsaun real ne’ebé Estadu presiza hala’o.
“Rightsizing la’os sinónimu ba downsizing. Ne’e trata atu garante Administrasaun Públika iha númeru sertu ba funsionáriu, ho perfil kompeténsia ne’ebé loos, iha fatin ne’ebé loos no ho kustu fiskál sustentável. Foku la’os ‘hasai ema’, maibé alinha forsa servisu ho funsaun real Estadu nian”, explika.
Iha kontestu Timor-Leste nian, dokumentu rekoinese katak problema la’os exexu funsionáriu iha termu absolutu: maibé distribuisaun mak la loos.
Tuir dokumentu “Instituisaun balun mak sobredimensionada” enkuantu “balun seluk fraku iha nivel funsionál, liu-liu iha munisípiu no setorial”, maibé la define konkretu instituisaun sira ne’e.
Ba CFP, iha exexu pessoal administrativu iha Díli no défisi kritiku tékniku no profisionál iha munisípiu no área remota.
Rightsizing, sira argumenta, atu korriji assimetria ne’e – la’os ho despedimentu massa, maibé ho kombinasaun restrisaun kontratasaun, redusaun gradual ba kasuais, redistribuisaun interna no kriasaun insentivu ba kolokasaun fora husi kapital.
Dokumentu aprezenta senáriu ida, kompara situasaun 2026 ho projeisaun ba 2033.
Iha 2026, universu totál (exklui Polísia no Defeza) mak 67.346 postu, ho orsamentu aprovadu besik US$425 milhões.
Iha 2033, objetivu mak reduz ba 57.254 postu, ho despesa projetada US$364,7 milhões – poupansa tinan-tinan US$60.248.122.
Medida sentral mak redusaun 50% traballadór temporáriu, kazuais, konselleiru polítiku no asesór: grupu ida ne’e husi 30.303 ba 15.152 efetivu, ho orsamentu relasionadu husi US$156,4 milhões ba US$78,2 milhões.
Iha kontrapartida, Regime Geral Permanente sei aumenta 40% – husi 12.648 ba 17.707 – ne’ebé reprezenta aumentu kustu husi serka millaun 44 USD ba besik millaun 63 USD.
Senáriu ne’e implika katak 15.151 postu servisu temporáriu ka kazuál sei elimina iha tinan hitu resin – média liu husi 2.100 kada tinan.
Dokumentu la espesifika mekanizmu konkreta ba redusaun ne’e: liu husi la renova kontratu, saída voluntária incentivada, reforma antesipada, ka seluk. Falta ne’e konsidera nu’udar frakeza boot iha proposta nia exequibilidade polítika no sosiál.
Dokumentu mos rekoinese risku balun, liu-liu kapasidade téknika limitadu (“la iha dadus fiável kona-ba funsaun, carga servisu no kompeténsia, iha risku ba desizaun arbitrária ka politizada”), kultura administrativu no resisténsia interna.
Nia antisipá katak “iha sistema ida ne’ebé estavel ba empregu, resisténsia bele aas”, tanba ne’e apela ba dimensaun polítika no sosiál.
“Iha Timor-Leste, empregu públiku mos iha funsaun sosiál, koezaun nasional no estabilidade pós-konflitu. Se rightsizing la akompaña ho komunikasaun klaru, medida mitigasaun sosiál no alternativa iha setor privadu, bele hamosu kustu polítiku no sosiál signifikativu”, refere.
Dokumentu la aborda ho profundidade suficiente mak kontestu makroekonómiku iha ne’ebé rightsizing sei implementa. Timor-Leste iha setor privadu ne’ebé fraku, ho kapasidade limitadu atu absorve traballadór foun sira.
Taxa desempregu formál aas, no empregu públiku funsiona efetivamente hanesan amortesedór sosiál ba família timoroan barak.
Reduz 15.000 postu servisu – maski gradual no liu-liu kasuais – iha país ida ne’ebé setor privadu la prontu atu kria empregu hanesan, sai risku polítiku boot.
Dokumentu refere mos impaktu jéneru: feto timoroan iha representasaun aas liu-liu iha setor Edukasaun, Saúde no administrasaun – kategoría sira ne’ebé afeta liu husi rightsizing.
Avaliasaun impaktu jéneru recomenda atu iha, maibe proposta la inlui assunto ne´e.
Reportajen Ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
CFP Hakarak Reduz Funsionáriu Públiku Rihun 10 To’o Tinan 2033
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt