Noticias

ASEAN ho Rusia Hametin Parseria Estratejika

todayJune 18, 2026 25

Background
share close

Díli, 18 Juñu 2026 (RAFA.TL)-Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn, partisipa iha Simeira Komemorativa ASEAN–Rusia iha Kazan, Rusia, ne’ebé marka aniversáriu bá dala-35 relasaun ASEAN–Federasaun Rusia.

Simeira ne’e halibur líder ASEAN sira no Prezidente Federasaun Rusia, Vladimir Putin, hodi diskute no hametin kooperasaun estratéjika iha área ekonomia, enerjia, seguransa no dezenvolvimentu rejionál.

Iha rezultadu Simeira, lider sira adota dokumentu ofisiál prinsipál haat, mak hanesan  deklarasaun Kazan 2026 “ASEAN-Federasaun Rusia: Unidade iha Diversidade – 35 Tinan Hamutuk”,  deklarasaun konjunta kona-bá kooperasaun enerjia, deklarasaun konjunta kona-bá kooperasuan kultura ho planu asasaun 2026-2030 ba implementasaun parseria estratéjika ASEAN-Rusia.

Komunikadu ofisiál ne’ebé Rafa.tl asesa, relata katak adosaun dokumentu sira ne’e reforsa kompromisu parte rua atu hametin parseria estratéjika ASEAN–Rusia no kria orientasaun bá kooperasaun iha tinan lima oin mai.

Simeira ne’e lidera hosi Prezidente Filipinas no Prezidente ASEAN 2026, Ferdinand Marcos Jr., no Prezidente Rusia, Vladimir Putin,  hetan partisipasaun  hosi líder ASEAN sira, Sekretáriu-Jerál ASEAN, no delegasaun sira hosi Estadu membru  ASEAN inklui Primeiru-Ministru Timor-Leste, Xanana Gusmão.

Hafoin Simeira, Sekretáriu-Jerál ASEAN mós partisipa iha diskusaun konjunta ho líder sira, ne’ebé foka bá prosesu integrasaun rejionál iha espasu Eurasia no Ásia-Pasífiku.

Diskusaun ne’e inklui kooperasaun ho Shanghai Cooperation Organisation no Eurasian Economic Commission.

Rezultadu Kazan Summit 2026 reforsa tendénsia atu hametin ligasaun ekonómika no enerjétika entre ASEAN ho Rusia, iha kontestu mundu multipolár no mudansa jeopolítika globál.

Jornalista: Zita Menezes/Editór: Vito Salvadór

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!