Noticias

Estudante ho Akademista sira La Konkorda ho Lei Kriminaliza Difamasaun no Injuria

todayJune 18, 2026 19

Background
share close

Díli 18 Juñu 2026 (RAFA.TL)- Estudante no Akademista Universitáriu sira husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) hola pozisaun klaru hodi la konkorda ho alterasaun lei krimaliza difamasaun no injuria ne’ebé inisia husi Deputadu sira bankada Governu CNRT no PD hamutuk ho opozisaun KHUNTO iha Parlamentu Nasionál.

Sesaun foto hamutuk hafoin palestra husi Professor Doutor Pedro Carlos Bacelar de Vasconcelos, ho tema “A Construção Jurídica do Estado” iha Fakuldade Direitu-UNTL

Pozisaun ne’e Estudante no Akademista sira hato’o iha ámbitu palestra ne’ebé hato’o husi Professor Doutor Pedro Carlos Bacelar de Vasconcelos ho tema “A Construção Jurídica do Estado” iha Fakudade Direitu, UNTL, Kuarta (17/06/2026).

Senadu Fakuldade Direitu UNTL, Cesario João hateten, hanesan akademista nia oponiaun juridiku ba lei refere sei fó vantajen ne’ebé ladiak ba Estadu ida ne’e no kontinua kria injustisa iha Timor-Leste.

Nia  husu ba Parlamentu Nasionál liu-liu deputadu sira presiza halo konsultasaun di’ak iha kontestu balu, liu-liu asuntu públiku sira ne’ebé maka ema hotu iha direitu atu kestiona ka kritika iha Estadu Direitu Demokratiku.

“Hanesan estudante ami nia pozisaun automatikamente la konkorda ho desizaun ida ne’e, tanba ne’e maka ami mós haré katak Parlamentu Nasionál tenke tetu halo didiak para depois labele rezulta fali konsekuensia sira seluk,” Cesario João hateten.

Ba iha akademista sira haré katak lei ida ne’e aprova duni maka mosu  violasaun boot ba liberdade espresaun no sei limita ema nia liberadade espresaun atu kestiona pratika sira n’´ebé lao sosiedade Timor-Leste.

Nia informa katak UNTL antes ne´e deklara ona ba públiku katak sei hola pozisaun liu-liu prepara hela  karta hodi aprezenta ba Parlamentu Nasionál, katak UNTL kontra lei kriminaliza difamasaun, atu nune’e,  Parlamentu labele altera lei refere tanba iha impaktu no viola prinsipiu demokrasia iha Timor-Leste

Iha fatin hanesan Professor Pedro Carlos Bacelar de Vasconselos, ba Rafa.tl hateten nia parte seidauk hatene kona-bá lei ne’ebé maka dadaun ne’e diskute hela iha Parlamentu Nasionál kona-bá difamasaun.

Tuir nia, asaun sira ne’e kontepla ona iha kódigu penál, maibé  ho razaun saida maka parlamentu kontinua nafatin halo intervensaun hodi altera no hakarak kriminaliza difamasaun no injuria.

“Ha’u hanoin asaun sira-ne’e kontempla ona iha kódigu penál. Ha’u lahatene saida maka lori Parlamentu atu hakarak halo alterasaun no intervensaun ba krime sira ne’ebé iha kódigu penál  ne’ebé iha nia fatin loloos atu define ho preokupasaun nesesáriu hotu-hotu atu salvaguarda  direitu sira seluk ne’ebé iha relasaun,’’ Professor Pedro Carlos Bacelar de Vasconselos fundamenta.

Professor ne’e esplika, iha kazu ne’ebá, porezemplu, insultu, kalúnia, difamasaun, liberdade espresaun, naturalmente labele invoka atu atribui hahalok falsu, kalumnia ema ruma, ka difama ema ruma. Entaun, iha kódigu penál maka asaun sira-ne’e trata, no la ladún hatene inisiativa lejislativa sira ne’ebé maka agora daudaun iha diskusaun nia laran.

Nia haktuir lei antes ne’e klaru ona, iha kazu deputadu sira-nian, ne’e mak tau iha konsiderasaun, iha limite. Ida-ne’e iha limite sira iha direitu personalidade nian hosi ema sira ne’ebé ikus mai sai alvu, se informasaun ne’e falsu, alvu iha direitu atu halo keixa, no ida-ne’e kalkula iha kódigu penál entaun lahatene kestaun espesífiku saida maka iha risku.

Enkuantu lei difamasaun kriminalizasaun  dadaun ne’e kontinua iha faze audensia públika ho entidade relevante sira, no sei hato’o ba iha plenária PN hodi hetan desizaun husi deputadu 65 mak foin hakat ba iha diskusaun jeneralidade no espesialidade.

Jornalista: Remigia Locatelli/Editór: Vito Salvadór

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!