Justisa no Krime

TJPID Kontinua Rejista Kazu Pendente Impaktu Husi Mudansa Estrutura Bá Juíz Sira

todaySeptember 8, 2026 32

Background
share close

Díli, 08 Setembru 2026 (RAFA)- Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) kontinua rejista kazu pendente husi kazu  prosesu sivíl no prosesu krime tanba impaktu husi mundasa estrutura bá Juíz sira.

Juíz Administradór Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Yudi Pramukas, hatete  bá Jornalista sira iha Díli, Tersa-ne’e, katak mudansa ka movimentasaun Juíz sira ba tribunál bele hamosu espasu mamuk iha tribunál distrital no afeta prosesu julgamentu, liuliu ba prosesu sira ne’ebé presiza julgamentu ho kompozisaun kolektiva.

“Dala ruma  ida ne’e akontese iha Tribunál Díli  hanesan Juíza Administradóra  sesante mós deklara ona katak  sira sofre uitoan konsikuesia bainhira iha  mudansa balu bá Juíz sira bá leten, entaun iha espasu  mamuk iha Tribunál Distritál,  nune’e maka  la konsege  harii koletiva hodi bele julga prosesu, ida-ne’e  maka ha’u nia pontu devista karik ida-ne’e mós bele kontribui bá kazu pendente ne’ebé akontese iha Tribunal Díli,” hatete Juíz Administradór Yudi Pramukas.

Yudi Pramukas esplika situasaun hanesan ne’e dala ruma mós akontese iha Tribunál sira, liu-liu iha Díli bainhira iha mudansa ba Juíz sira, númeru Juíz ne’ebé disponivel iha tribunál bele menus, nune’e bele difísil atu forma kolektivu Juíz hodi julga prosesu sira

“Tuir ha’u nia pontu de vista, situasaun ida-ne’e karik mós bele kontribui ba kazu pendente sira ne’ebé akontese iha Tribunál Díli,” nia tenik.

Nia hatutan,  iha kazu balu, julgamentu bele hahú bainhira parte interveniente sira kompletu no rekizitu prosesual sira kumpre ona. Maibé, ba prosesu kolektivu, kompozisaun Juíz sira tenke kompletu antes julgamentu bele hala’o.

Kondisaun ne’e, tuir nia, bele sai dezafiu ba tribunál sira bainhira númeru Juíz ne’ebé disponivel la sufisiente atu forma kompozisaun kolektiva bá julgamentu.

Tuir dadus ne’ebé RAFA asesu katak bá prosesu pendente sira iha Tribunál Díli agora dadaun lista ne’ebé  to’o iha fulan-Jullu,  kazu ne’ebé pendente  bá  prosesu krime uluk nian 2098  no rejistu  ne’ebé  foun tama to’o iha fulan-Jullu ninian   iha 224.

Iha  desizaun  iha Tribunál no tribunál movel sira  hamutuk 230 prosesu pendente iha Tribunál hamutuk evifitvu 2092,   no  mós bá prosesu adiamentu  antes iha fulan-Juñu iha 63 maibé to’o Jullu  adiamentu tun bá 57.

Bá Kazu prosesu sivíl to’o iha fulan-Jullu pendente antes  nian hamutuk-681,  bá iha rejitu prosesu foun  ne’ebé mak tama  iha Tribunál ida-ne’e hamutuk-46, desizaun ne’ebé konsege foti to’o iha fulan Jullu hamutuk-39,  no  sofre pendente  kazu prosesu sivíl hamutuk-688,  sofre adiamentu tolu (3).

Atividade tribunál movel  ba iha prosesu krime  husi planu Julgamentu ninian to’o iha fulan Jullu  hamutuk-38,  konsege realiza Julgamentu hamutuk-28 sofre adiamentu-10

Prosesu  ne’ebé TJPID arkiva husi  kazu prosesu Sivíl to’o iha fulan Jullu arkiva Kazu Sivíl hamutuk-90, enkuantu  arkiva prosesu Krime hamutuk-103, totál arkiva 193.

Jornalista: Marcelino Tomae

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!