Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Abertura 4.ª Konsultasaun ASEAN ho tema “Habelar no Hametin Komunidade ASEAN no nia Implementasaun”, ne’ebé hala’o iha Dili, Kinta 20 Agostu 2026.
Díli, 20 Agostu 2026 (RAFA) — Timor-Leste deklara direitu ba dezenvolvimentu tenke sai parte importante husi esforsu ASEAN atu harii komunidade rejionál ne’ebé inkluziva, sustentável no sentraliza ba povu.
Deklarasaun ne’e Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas hato’o iha abertura 4.ª Konsultasaun ASEAN ho tema “Habelar no Hametin Komunidade ASEAN no nia Implementasaun”, ne’ebé hala’o iha Dili, Kinta-ne’e.
Ministru Bendito Freitas esplika konsultasaun ne’e iha signifikadu espesial ba Timor-Leste tanba sai eventu dahuluk ne’ebé AICHR Timor-Leste konvoka depois Timor-Leste tama ho kompletu nu’udar membru ASEAN.
“Ida-ne’e reflete determinasaun Timor-Leste, hosi inísiu ita-nia membru, atu partisipa ho ativu, responsabilidade no konstrutivu iha esforsu atu avansa valór no aspirasaun sira husi komunidade ASEAN,” Ministru Bendito Freitas ifnorma ba Jornalista sira.
Nia subliña katak membru ASEAN la’ós de’it realizasaun ba aspirasaun nasional ne’ebé Timor-Leste hein kleur ona. Maibé, mós responsabilidade atu kontribui ba dame no estabilidade rejionál, hametin kooperasaun no solidariedade, no ajuda harii komunidade ASEAN ne’ebé bele lori progresu ba nia povu sira.
Ministru Bendito Freitas mós haktuir diskusaun kona-bá direitu ba dezenvolvimentu hala’o iha momentu importante, bainhira komunidade internasionál komemora tinan 40 hosi deklarasaun Nasoins Unidas kona-bá direitu ba dezenvolvimentu.
Tuir nia, depois liu dékada haat hosi adotasaun deklarasaun ne’e, prinsipiu sentrál katak dezenvolvimentu tenke fó benefísiu ba ema kontinua relevante.
“Dezenvolvimentu la bele sukat de’it liuhosi kresimentu ekonómiku, rendimentu nasional ka infraestrutura fízika,” Bendito Freitas hateten.
Nia hatutan katak valór loos hosi dezenvolvimentu tenke haree mós hosi kapasidade atu habelar oportunidade, proteje dignidade umana, hamenus desigualdade no permite ema sira partisipa ho signifikativu iha prosesu atu forma sira-nia futuru rasik.
Tanba ne’e, direitu ba dezenvolvimentu hatudu katak ema sira la’ós de’it benefisiáriu hosi dezenvolvimentu, maibé mós partisipante, parseiru, ajente no motor hosi sira-nia dezenvolvimentu rasik.
Ministru Bendito Freitas mós relata prinsipiu direitu ba dezenvolvimentu iha ligasaun kle’an ho valór konstitusionál no esperiénsia nasional Timor-Leste.
Nia afirma katak viajen Timor-Leste desde Restaurasaun Independénsia hanorin katak dame, direitu umanu no dezenvolvimentu iha ligasaun forte malu.
Nia realsa tan kona-bá dame, estabilidade no seguransa kria kondisaun atu sosiedade bele investe, fó edukasaun, halo inovasaun no hetan prosperidade. Iha tempu hanesan, dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu, ekuitativu no responde ba nesesidade povu bele hamenus desigualdade, hametin koesaun sosiál no kontribui ba dame sustentável.
Nia hatudu katak relasaun ida-ne’e sai importante liután tanba rejiaun no komunidade internasionál enfrenta dezafiu oioin, inklui desigualdade, mudansa klimátika, transformasaun teknolojia, impaktu Inteligénsia Artifisiál (AI), incerteza ekonómika no tensaun jeopolítika.
Ministru Bendito Freitas konsidera katak ASEAN iha ona baze importante atu avansa ajenda kona-ba direitu ba dezenvolvimentu.
Nia refere ba deklarasaun ASEAN kona-ba Promosaun Direitu ba Dezenvolvimentu no Direitu ba Dame ba Realizasaun Dezenvolvimentu Inkluzivu no Sustentável, ne’ebé adotadu iha 2025.
Tuir nia, deklarasaun ne’e reprezenta marka importante ba rejiaun tanba fó kuadru normativu kona-ba direitu ema no povu sira atu partisipa, kontribui, goza no hetan benefísiu hosi dezenvolvimentu ho ekuidade no sustentabilidade. Maibé, nia subliña tan, dezafiu agora mak tradús kompromisu rejionál ne’e ba implementasaun konkretu.
“Pergunta ne’ebé importante liután mak: oinsá ita bele tradús prinsipiu sira-ne’e ba hadi’ak konkretu iha ema hotu-nia moris loroloron?” nia husu.
Ministru MNEK Timor-Leste mós defende mudansa hosi deklarasaun ba implementasaun, hosi prinsipiu ba polítika, no hosi kompromisu rejionál ba rezultadu ne’ebé bele sukat.
Ida-ne’e, tuir nia, inklui hametin instituisaun no partisipasaun signifikativu, habelar asesu ba edukasaun ho kualidade, saúde, empregu dignu no oportunidade ekonómika, no fó atensaun espesial ba ema vulnerável sira ka sira ne’ebé iha risku atu husik hela iha kotuk.
Nia dehan, Timor-Leste hahú nia kapítulu foun nu’udar Estadu-Membru ASEAN ho kompromisu atu aprende no kontribui ba komunidade rejionál.
Aliende ne’e esperiénsia Timor-Leste kona-ba luta, rekonsiliasaun, konstrusaun dame, konstrusaun Estadu demokrátiku no dezenvolvimentu hametin konviksaun katak progresu sustentável presiza instituisaun sira ne’ebé servisu ba povu, sosiedade inkluziva no kooperasaun rejionál bazeia ba diálogu, respeitu malu no solidariedade.
“Timor-Leste prontu atu servisu hamutuk ho Estadu-Membru ASEAN hotu, AICHR no ita-nia parseiru sira, atu avansa kooperasaun prátika ne’ebé hametin relasaun entre direitu umanu, dame no dezenvolvimentu sustentável,” nia afirma.
Nia mós enkoraja partisipante sira atu uza konsultasaun ne’e la’ós de’it atu fahe esperiénsia no perspetiva, maibé mós atu identifika rekomendasaun prátika, haree ba futuru no bele implementa.
Ministru subliña katak objetivu prinsipál mak garante Deklarasaun ASEAN kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu no Direitu ba Dame la sai de’it deklarasaun kona-ba aspirasaun rejionál, maibé sai kuadru ba asaun ne’ebé orienta polítika, hametin kooperasaun no kontribui ba hadi’ak konkretu iha ema hotu-nia moris.
Nia mós alerta katak mundu kontinua enfrenta dezafiu boot sira, inklui kiak no desigualdade, dívida ne’ebé aumenta, finansiamentu dezenvolvimentu ne’ebé seidauk sufisiente, mudansa klimátika, degradasaun ambiente, konflitu armadu, deslokasaun populasaun, lakuna dijitál no frajilidade iha kooperasaun internasionál.
Iha fatin hanesan, reprezentante Timor-Leste ba Komisaun Intergovernamental ASEAN kona-bá Direitu Umanu (AICHR), Maria Helena Pires, subliña katak dezenvolvimentu la’ós de’it kona-ba kresimentu ekonómiku, infraestrutura ka aumentu rendimentu nasional, maibé tenke tau ema iha sentru no garante oportunidade ba ema hotu atu partisipa no hetan benefísiu hosi dezenvolvimentu.
Nia agradese ba AICHR Malázia tanba parseria no kooperasaun ne’ebé di’ak, no ba Estadu-Membru ASEAN, instituisaun, peritu no parte interesada sira hotu ne’ebé partisipa iha konsultasaun ne’e.
“Konsultasaun ne’e iha signifikadu importante ba ASEAN no komunidade direitu umanu internasionál, liuliu bainhira komemora tinan 40 hosi adotasaun Deklarasaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu” nia dehan.
Maria Helena mós refere ba deklarasaun ASEAN kona-ba Promosaun Direitu ba Dezenvolvimentu no Direitu ba Dame ba Realizasaun Dezenvolvimentu Inkluzivu no Sustentável, ne’ebé lider ASEAN sira adotadu iha Outubru 2025.
Marku importante sira-ne’e hatudu katak dezenvolvimentu tenke haree liután hosi kresimentu ekonómiku ka infraestrutura.
Ne’e duni, nia dehan dezenvolvimentu tenke garante ema hotu feto no mane, labarik, joven no ema katuas, inklui komunidade rurál no remota iha oportunidade atu partisipa, kontribui no hetan benefísiu hosi prosesu dezenvolvimentu.
Dezenvolvimentu mós tenke permite ema hotu goza ho plenu direitu umanu no liberdade fundamentál sira.
Ba Timor-Leste, Maria Helena konsidera diskusaun kona-ba direitu ba dezenvolvimentu iha signifikadu espesífiku tanba Timor-Leste moris hosi konflitu no harii instituisaun sira liuhusi prosesu demokrátiku no kooperasaun internasionál.
Nia hateten katak esperiénsia Timor-Leste hanorin katak dame, direitu umanu no dezenvolvimentu la bele fahe malu.
Provedor Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres, hateten, atividade ida-ne’e importante tebes tanba bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN hahú loke oportunidade atu bele kontribui hodi fó sa’ida mak Timor-Leste iha ba ASEAN.
“Timor-Leste nia indise globál kona-ba direitu umanus, kona-ba liberdade ita di’ak, entaun espasu ne’e di’ak tebes ba Timor-Leste tanba ida-ne’e mak ita bele kontribui sa’ida mak ita iha hodi kontribui ba ASEAN,” Virgílio Guterres konklui.
Jornalista: Cesarina de Carvalho
Written by: RafaFM
Timor-Leste Deklara Importánsia Direitu Ba Dezenvolvimentu iha 4.ª Konsultasaun ASEAN
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt