Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
PM Xanana esklarese ba jornalista sira kona-bá desizaun Governu ajusta diretu urjente fornesimentu kombustível ba ETO.
Díli, 23 Abríl 2026 (RAFA.tl)- Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, esklarese kona-bá desizaun Governu ajusta diretu urjente fornesimentu kombustível ba empreza Esperança Timor Oan (ETO).
Notísia Relevante: Governu Aziátiku Sira Gasta Dolar Biliaun Hodi Kompensa Folin Kombustível
“Agora ne’e problema funu iha médiu oriente ne’ebé sei nune’e hela de’it, la hatene bainhira loos. Ema balun atake ha’u dehan ha’u mak fó ba ETO, ne’e sala boot ko’alia arbiru. Problema bainhira funu tama, la’ós problema ita atu sosa, problema mak fornesimentu (supply), ema atu fa’an ne’e. Ne’ebé iha problema boot iha fatin hotu-hotu, hetan impaktu kona-bá funu ne’e, ne’ebé rai barak ne’ebé fa’an ne’e kaer atu fó ba sira nia rain rasik. Ho ida ne’e, iha tolu ka haat ida mak importa, mais sira seluk dehan ami atu ba sosa iha ne’ebé tan. Inklui mós Pertamina Internasionál Timor S.A (PTSA) ne’ebé fofoun husu dehan o bele hatama sira dehan araska, Pertamina ida ne’ebé boot tebe-tebes,” PM Xanana hkatuir ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Kinta (23/04/2026).
Xanana hatete, antes ne’e Governu husu ba Pertamina Internasionál no empreza fornesidór sira seluk, maibé la iha kondisaun, nune’e Governu deside fó ba ETO atu garante stock ka rezerva kombustível ba konsumu nasionál iha Timor-Leste.
Xefe ezekutivu hatete Timor-Leste iha abitante millaun ida-resin, ho karreta de’it iha estrada sira ne’e la’o labele, Indonézia ne’ebé ho abitante millaun 160 liu, rai boot tan, ne’ebé Pertamina mós dehan sira laiha.
“Agora ETO mak dehan, komu nia importa husi Taiwan mak nia dehan iha ne’ebá ne’e ema ne’ebé fa’an mai ha’u ne’e dehan, sira sei iha ida ne’e, nune’e iha garante tiha, ita bele hetan. To’o ha’u simu mós Ministra ida husi Austrália, ami ko’alia ba malu, ha’u dehan kona-bá problema mina, ha’u dehan karik ami agora buka to’ok, ami sei asina akordu ida nune’e asina rezolusaun ida atu sosa husi Taiwan liu husi ETO. La fó osan hotu ba ETO, liu husi ETO tanba atu garante ne’e mak eletrisidade, tanba ne’e mak loron ida dehan, bainhira difísil tebe-tebes ona, kalan sei taka eletrisidade. Bainhira labele ona tanba problema la’ós ita atu sosa, problema ema atu fa’an mai ita ne’e,” Xanana afirma tan.
Nia esplika komu ETO mak iha, sira nia vendedór mak iha, maka Governu dudu atu sosa lalais ne’e tanba afinál Austrália mós ema nia aman kompañia ida fa’an mai ETO ne’e dehan, imi hakarak sosa, sosa ona tanba husi Austrália mós hakarak husu hela atu sosa.
Xanana haktuir, afinál Austrália iha gás mak barak, mina ladún, ho ida ne’e mak sosa. Mais saida mak ita atu selu ne’e ba garantia ne’ebé ita atu uza sentrál elétrika. Restu atu fa’an iha ne’e, iha ne’ebá, osan fila-fali ba Governu.
“Ha’u atu esklarese de’it tanba sai tiha problema hanesan ne’e.” Primeiru-Ministru Xanana Gusmão esklarese.
Governu liu husi Reuniaun Konsellu Ministru, Kuarta 01 Abríl 2026, aprova deliberasaun ne’ebé aprezenta Ministru Petróleu no Rekursu Mineral, Francisco da Costa Monteiro, hodi aprova despeza no abertura husi prosedimentu aprovizionamentu ida ba akizisaun kombustível ho autorizasaun despeza maizumenus millaun US$168,8 ba akizisaun gazoleu litru millaun 80 no mós ba implementasaun prosedimentu aprovizionamentu liu husi ajusta direitu urjente.
Desizaun ida-ne’e ho objetivu atu garante estabelesimentu rezerva seguransa ida iha autonomia to’o tinan ne’e nia rohan, hanesan antesipasaun karik akontese falta kombustível ne’ebe maka’as liu tanba prolongamentu hosi konflitu iha Médiu Oriente.
Jornalista: Elio dos Santos/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
PM Xanana Esklarese Kona-Bá Desizaun Governu Ajusta Urjente Fornesimentu Kombustível Ba ETO
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt