Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Xefe Delegasaun Timor-Leste, Elizabeth Exposto no Xefe Delegasaun Indonézia, atuál Embaixadór Repúblika Indonézia, Laurentius Amrih Jinangkung entrega akta hodi avansa bá negosiasaun formál ronda da-haat atu hala'o iha Bali-Indonézia iha fulan-Agostu 2026. Imajen/Média GPM
Díli, 02 Maiu 2026 (RAFA.tl)- Negosiasaun bá delimitasaun fronteira marítima entre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI) ba ronda da-toluk nian durante loron tolu; 27-29 Abríl 2026 iha Singapura, hamosu entendimentu di’ak ba solusaun.
Notisia Relevante: Negosiasaun Fronteira Marítima Ronda Da-toluk, Indonézia Kontinua Hatudu Vontade Di’ak
Iha komunikadu ofisiál ne’ebé Rafa.tl asesu husi Gabinete Primeiru-Ministru, Sábadu (02/05/2026), haktuir negosiasaun ronda da-toluk iha Singapura ne’e hanesan kontinuasaun hosi enkontru primeira ronda ne’ebé hala’o iha Dili iha fulan-Agostu 2025, no segunda ronda ne’ebé hala’o iha Jogjakarta-Indonézia iha fulan-Dezembru 2025.
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé akompaña ekipa negosiasaun Timor-Leste nian iha negosiasaun ronda da-toluk iha Singapura, konfirma katak negosiasaun ne’e iha susesu bo’ot tebtebes tanba parte rua loke-an, rona-malu no konsege iha entendimentu ida hodi la’o tuir de‘it Lei Direitu Internasionál Tasi nian.
“Bele dehan katak, diskusaun loron tolu iha Singapura susesu tebtebes. Kontente tebes hodi agradese bá Xefe Delegasaun Indonézia nian Laurentius Amrih Jinangkung, atuál Embaixadór Repúblika Indonézia nian iha Haia (Den Haag) ne‘ebé open mind di‘ak tebtebes. Ekipa sira hotu foin daudaun ne‘e loke-an tebtebes iha hanoin. Agradese bá sira no sira mós kontente, tanba ne’e, rezultadu loron tolu nian pozitivu,” PM Xanana hateten.
Primeiru-Ministru konta tuir katak, Xefe delegasaun Indonézia nian ne’ebé depois de negosiasaun ronda da-ruak iha Jogjakarta, nia bá tiha hodi assume kargu hanesan Embaixadór Indonézia iha Den Haag no sira hotu konkorda katak, nia tenke mai fali hodi kontinua hanesanxXefe delegasaun bá ronda da-toluk nian iha Singapura.
Iha ona Singapura mak nia fó responsabilidade bá xefe delegasaun foun ne’ebé substitui nia fatin. Xefe delegasaun ne’e mós open mind kapás tebtebes, la’ós defende Indonézia maibé defende oinsá maka iha negosiasaun ne’ebé difísil, la’ós fásil atu parte rua bele hetan hanoin komún ida atu bele alkansa rezultadu di’ak bá rai rua ne’e rasik.
“Ha‘u agradese tebtebes. Ho ekipa tomak hosi Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas, advogadu sira, hotu-hotu apresia tebtebes ninia open mind ne‘ebé di‘ak tebes nune’e iha Singapura konsege hatudu progresu di’ak,” Xanana Gusmão konfirma.
Primeiru-Ministru RDTL ne’e konsidera difikuldade sira la’ós dehan atu bá marka ida-ne’e no marka ida ne’ebá ka marka tuir ida-ne’e. Tuir Lei Direitu Internasionál Tasi nian, TL mós bele reklama direitu ne‘ebé bele haré hamutuk no Indonézia mós tuir Direitu Internasionál bá Tasi.
Hosi rezultadu negosiasaun ronda da-toluk ne’e hotu-hotu konkorda katak, fulan-Agostu tinan 2026 ne‘e avansa bá ronda da-haat negosiasaun nian ne’ebé desididu atu hala‘o iha Bali-Indonézia.
“Klaru katak, kada ronda negosiasaun ita nunka temi katak atu diskute hotu dala ida. Ita dehan ida-ne’e, ida-ne’e ho ida-ne’e. Maibé, bá Bali ita temi karik Oé-cusse de’it iha problema rua. Ida maka Fronteira Marítima no ida seluk Fronteira Terrestre kona-bá Naktuka ne’ebé mak seidauk hotu,” Xanana Gusmão informa.
Iha fulan-Janeiru 2024, Xanana Gusmão bá Indonézia hasoru-malu ho Prezidente Joko Widodo no deside la asina akordu kona-bá fronteira terrestre, maibé depois haruka bebeik karta bá Jokowi ho konteúdu katak atu rezolve asuntu Fronteira Terrestre tenke tuir de’it akordu ne’ebé estabelese ona hosi Portugál no Olanda iha tinan 1904.
Iha loron 20 fulan-Outubru 2024 bainhira Prabowo Subianto simu pose nu’udár Prezidente Repúblika Indonézia, Xanana Gusmão hasoru-malu ho nia akompaña hosi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Indonézia, Sugiono hodi hato’o dezeja servisu di’ak bá nasaun Indonézia.
Iha oportunidade ne’e Xanana Gusmão repete katak asuntu Fronteira Terrestre kona-bá Oé-Cusse, tenki tuir akordu ne’ebé estabelese hosi Portugál ho Olanda.
“Durante ne’e ita husu hela de’it kona-bá bainhira mak realiza. Nune’e, iha tinan kotuk sira responde hodi hahú uluk bá negosiasaun iha Fronteira Marítima,” Xanana Gusmão esplika.
Tanba ne’e iha fulan-Agostu tinan ne’e, iha ronda da-haat ekipa Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas hamutuk ho delegasaun Indonézia nian buka oinsá bele prepara ho ambisaun kontinua negosiasaun.
“Ita iha ambisaun atu hala’o lalais tiha bá, maibé negosiasaun hanesan ne’e nunka fásil. Ho Austrália ne’ebé sempre lakohi, lakohi, lakohi to’o ita nia ekipa hetan tiha akordu ida ho konsiliasaun obrigatóriu, ita haree iha Austrália nia leten ne’e laiha illas, ita haree mós iha Timor nia okos laiha illas sei hodi tinan ida ho balun, sá-tán ita haree de’it ita nian ho illas lubuk ida. Ho ida-ne’e maka la’ós sai problema maibé hanesan lori tempu atu diskute didi’ak nune’e idaidak defende ninia direitu tuir Lei internasionál,” Primeiru-Ministru rekoñese.
Xefe Delegasaun Indonézia, Laurentius Amrih Jinangkung, atuál Embaixadór Repúblika Indonézia nian bá Olanda, agradese bá Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão ne’ebé akompaña tebtebes hodi motiva no fó inspirasaun bá ekipa rua bele avansa to’o ronda da-toluk prosesu negosiasaun Fronteira Tasi rai rua nian ho susesu bo’ot.
Nia espresa sinseru gratidaun bá diskusaun ne’ebé kualidade tebes hahú hosi ronda da-huluk , da-ruak no da-toluk ne’e.
Nia mós konsidera prezensa PM Xanana nian hodi akompaña diskusaun ida-ne’e motiva no fó esperansa ba ekipa atu iha korajen no fiar hodi aselera negosiasaun ida ne’e.
Ekipa rua iha esperansa bo’ot katak, sei iha solusaun di’ak liu bá nasaun rua nian atu goza idaidak nia direitu bá fronteira Tasi nian iha futuru.
Delegasaun Timor-Leste nian lidera hosi Diretora-Ezekutiva Gabinete Fronteira Terrestre no Marítima, Elizabeth Exposto akompaña hosi Embaixadór Timor-Leste bá Indonézia, Roberto Soares.
Jornalista: Elio dos Santos/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Negosiasaun Ronda Da-toluk Fronteira Marítima TL-RI iha Progresu no Entendimentu Di’ak
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt