Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Estudante manan nain ba kompetisaun International Creativity and Innovation Award (ICIA) 2026 iha Kambodia hasoru malu ho Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, Kinta (29/04/2026). Imajen/ME
Díli, 29 Abril 2026, (Rafa.tl)- Ministra Eduksaun, Dulce de Jesus Soares, komprome tau matan ba estudante manan na’in ba kompetisaun International Creativity and Innovation Award (ICIA) 2026 iha Kambodia.
Notísia Relevante: Grupo ETO Parabeniza no Fó Rekoñesimentu Ba Susesu Boot Husi Delegasaun Timor-Leste iha Konkursu Internasionál ICIA 2026
Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, ne’ebé akompaña husi Prezidente Autroidade Munisípiu Baucau, Veneranda Lemos, Kuarta (29/04/2026), iha Ministériu Edukasaun, Vila Verde, Díli, simu estudante no profesora manan na’in ba kompetisaun ICIA 2026, hodi hateten Ministériu Edukasaun agradese no parabeniza estudante no promete durante mandatu sei tau matan ba estudante hirak ne’ebé hetan ona rekoñesimentu internasionál hodi garante sira nia estudu.
“Dala ida tan ami so bele hato’o parabéns no ha’u toma nota para atu bele haré tanba imi nain hira foin ensinu báziku, agora bolsu estudus imi hetan ne’e, kuandu ba too ensinu superior, signifika katak ba oan sira ohin, labele kaben sedu. Hau foti responsabilidade no halo kompromisu iha ne’e, katak ba oin ami atu halo oinsá maka iha tinan haat ka lima nia laran e’e, bele ajuda ita-boot nain hira, manan na’in sira ne’e, bele garante katak kontinua imi nia edukasaun to’o banhira imi tama ba ensinu superior,” Ministra Edukasaun Dulce de Jesus Soares hateten.
Ministra Dulce de Jesus Soares, louva estudante sira nia esforsu no sakrifísiu, inklui inan -aman no profesór sira ne’ebé durante ne’e fó didikasaun tomak to’o hetan rezultadu di’ak iha kompetisaun ICIA 2026.
“Husi obra ida ne’e hatudu katak tanba imi iha disiplina, iha dedikasaun, iha responsabilidade no mós iha inan-aman di’ak sira, iha mós profesór di’ak sira, maka ohin loron imi ba to’o iha nasaun seluk hodi hatudu duni imi nia matenek,” Dulce de Jesus Soares hateten.
Governu Timor-Leste louva imi nain hira nia servisu ida ne’ebé maka todan teb-tebes mais imi konsege halo ho di’ak teb-tebes, premiu boot sira ne’ebé kuandu nasaun boot sira compete, maibé ikus mai Timor-Leste manan tiha Grand Award, premiu aas liu iha International Creativity and Innovation, Titanium Award no mós Top 10 Challenge iha bronje iha silve.
Nia hatutan ba oin presiza halo jestaun ne’ebé di’ak liután iha Ministériu Edukasaun atu tau interese aas labarik nian iha Ministériu Edukasaun.
“Hanesan babain ha’u dehan katak susesu Ministériu eEukasaun nia ne’e iha susesu estudante sira nia,” Dulce de Jesus Soares afirma.
Biban ne’e, PAM Baucau, Veneranda Lemos, parabeniza estudante manan na’in sira no kontinua husu estudante sira estuda maka’as hodi realiza mehi eroi sira nian.
“Parabéns ba oan sira, parabéns ba imi, imi la’ós deit orgullu nasaun nian, maibé imi orgullu inan-aman nian, orgullu munisípiu nian, orgullu fatin imi moris ba nian, tanba ne’e hakarak agradese no enkoraza nafatin imi, iha buat tolu deit mak imi tenke halo, estuda, estuda, no estuda, labele hanoin atu halo buat seluk, labele hanoin kaben sedu, rai ne’e presiza imi, dezenvolvementu edukasaun ne’e presiza imi, imi hatudu nafatin ba imi nia nasaun no nasaun seluk,” Veneranda Lemos hateten.
Nia dehan, ho idade ne’ebé natoon estudante sira ne’e lori ona Timor-Leste nia naran ba mundu no hatudu katak sira konkretiza mehi eroi sira nian ba Timor-Leste nia independénsia lolos
Estudante Ensinu Báziku Sentral (EBC) Katólika St. António Teulale-Baucau, Angel Grace de La Roza, husu ba governu liuliu Ministériu Edukasaun atu garante sustentabilidade estudu ba estudante sira ne’ebé iha prestasaun di’ak liuliu sira ne’ebé hetan ona prestasaun iha nivel iinternasionál.
“Ami nia mehi la’ós deit to’o iha Kambodia, ami hakarak kontinua dezenvolve ami nia matenek atu loron ida bele servi fali ita nia rai,” Angel Grace de La Roza hateten.
Ho haraik aan, estudante sira ne’e hato’o sira-nia esperansa Ministériu Edukasaun atu buka dalan ba sira ho estadu nia kompromisu atu garante suistentabilidade sira-nia estudu.
“Ami nia mehi mak bainhira ramata ensinu sekundáriu, ami bele kontinua ba Universidade ne’ebé kualifikadu iha ria-li’ur ne’ebé bele hametin liutan ami nia matenek iha kimika no matematika,” Angel Grace de La Roza tenik.
Nia hato’o obrigadu kmanek ba inan-aman no profesór hotu, ba sira-nia sakrifisiu no dedikasaun hodi akompaña ona sira to’o iha faze ida-ne’e.
“Ami orgullu la’ós de’it tamba ami manan, maibé ami orgullu liu tanba ho ami nia matenek no kbiit oituan, ami fó netik buat ruma hodi hamorin ami nia rai doben Timor-Leste iha mundu internasionál,” nia tenik.
Ministériu Edukasaun liuhusi Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO ho servisu hamutuk ho Diresaun Ensinu Báziku no Ensinu Sekundáriu, halo nomeiasaun Grupu Estudante na’in-10 hodi partisipa iha International Creativity and Innovation Award (ICIA) iha Kambodia, husi loron 24 to’o loron 26 fulan-Abríl tinan 2026.
Grupu estudante na’in-10 ne’e balu partisipa liu husi online no balu prezensial.
Grupu Estudante husi Ensinu Báziku sira maioria husi Eskola Públika hanesan Grupu rua husi EBC 1 2 3 Dom Baumeta, Aileu ne’ebé konsidera iha área remotas. Grupu ida husi EBC 3 Fatumeta Dili. Grupu Rua husi EB Katólika St. António Teulale-Baucau.
Partisipasaun Timor-Leste nian fahe ba kategoria rua: ida partisipasaun Online ne’ebé realiza iha loron 11 fulan-Abríl ne’e. Iha kategoria ida-ne’e, Timor-Leste kompete hamutuk ho nasaun sira hanesan Ejiptu, Jordánia, Turkia, Itália, Roménia, Méksiko, no Brazíl.
Reprezentante sira mai husi eskola sira ne’ebé manán Medalla Osan Mutin (Silver) Tolu no Medalla Bronze tolu:
Partisipasaun Direta (Onsite) iha Kambodia, hatudu katak Timor-Leste marka istória foun liuhusi susesu boot iha partisipasaun direta ka onsite iha Kambodia. Nasaun hirak ne’ebé partisipa maizu menus 27. Ikus mai Timor konsege hetan rezultadu maka EBC Katólika St. António Teulale Baucau ho projetu “Estatístika Husi Resiklajen Oinsá Atu Buka Moda, Mediana No Média Husi Sasán Garaffa Matan, Paulitu Ai-Kesak No Gabus,” manán prémiu ho kategoria Grand Award, Titanium, no Top 10 Challenge-Ministru Ambiente Kambodia.
Rekoñestimentu ba Manorin (Profesór)
Iha kompetisaun ne’e, la’ós de’it estudante mak manán, maibé kbiit pedagójika profesór Timor nian mós hetan rekoñesimentu mundiál.
Profesóra Zelia Alves da Cruz husi EBC Dom Baumeta 1, 2, 3 Suku Liurai, Aileu-Vila, manán prémiu Grand Award Top 3 “Teach Me Award”. Prémiu ne’e fó bazeia ba ninia kapasidade esesionál hodi esplika konseitu kompleksu sira ho modu simples no edukativu.
Jornalista: Marito da Costa/Editór: Vito Salvadór
Written by: RafaFM
Ministra Dulce de Jesus Soares Kompromete Tau Matan Ba Estudante Manan Nain Kompetisaun ICIA 2026
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt