Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
MTK halo lansamentu ofisiál operasionalidade Sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transporte Públiku iha Dili, Segunda (20/10/2025). Imajen/Rafa.tl
DILI, RAFA.tl– Governu liuhosi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), Segunda (20/10/2025), iha edifísiu Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT) halo lansamentu ofisial operasionalidade Sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajen Transporte Públiku iha Dili.
Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha nia diskursu hateten lansamentu ofisial operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajen Transportes Públiku iha Dili ho objetivu sentral atu harí sistema transporte ne’ebé seguru, konfortável, inkluzivu no modernu.
Nia hatutan, setór transporte, setór ida ne’ebé vitál teb-tebes ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu, tanba ne’e, iha IX Governu konstitusional nia programa, ba setór ida ne’e difini katak, atu kria kondisaun ba kreximentu ekonómiku, hadi’a no aumenta sirkulasaun ema no sasán ne’e fundamental hodi implementa vizaun ne’ebé hatúr ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011 – 2030.

Iha transporte terrestre, Governu kompromete atu kontinua dezenvolve transporte terrestre, inklui dezenvolvimentu infraestrutura inklui sinalizasaun rodoviária, ne’ebé adekuada, no garante ba nia kumprimentu iha país tomak.
Ba área urbana sira, sei kontinua hadi’a medida ba jestaun tráfegu, atu bele responde ba situasoins espesífika ne’ebé mosu. Teknolojia tráfegu nian hanesan utilizasaun sistema inovador ba transporte, hanesan uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba tráfegu, sei aplika hodi hadi’a jestaun tráfegu atu garante seguransa ba pasajeirus.
“Implementasaun sistema ATCS hatudu kompromisu maka’as IX Governu Konstitusionál nian atu mellora jestaun tráfiku, no hadi’a seguransa iha ita-nia estrada sira, liuliu iha kapitál Dili, iha ne’ebé númeru veikulu no atividade urbana nian aumenta ho lalais tebes. Inisiativa ida ne’e reprezenta avansu importante tebes ida hodi moderniza ita nia Sistema transportes terestrial nian no liu-liu asegura seguransa iha estradas públikas nian,” Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu hateten.
Governante ne’e hatutan, ekipamentu ne’ebé inklui iha ATCS mak detetór ba klasifikasaun veíkulu, detetór ba númeru plat/númeru registu veíkulu nian, relata informasaun “up to date” kona-bá movimentu sira no liu-liu fó relatóriu kompletu kona-ba movimentu no situasaun real iha terrenu bainhira mosu “inkumprimentu ruma” ba regra tránzitu nian iha área sira ne’ebé Semáforus modernu nian instala.
Fasilidade hanesan lian Sonorus hatudu avansu ida ba inkluzividades ita nia sidadaun nian, bainhira ultrapasa Estrada públiku, liu-liu Estrada sira ne’ebé movimentu veíkulu barak teb-tebes. Sei ajuda atu hatene tempu seguru atu atravesa, no ajuda reduz asidente iha Estrada sira ne’ebé iha movimentu aas.
Ida ne’e, tuir Miguel Manetelu, sei tulun eduka motorista sira atu respeita sidadaun sira ne’ebé la’o ain no ultrapasa fatin sira risku, no liu-liu fó prioridades ba sidadaun sira ne’ebé iha nesesidades espesial.
Hanesan ne’e mós ba espasu ka parajen transportes Publikus (Halte Bus), nu’udár fasilidade prinsipal ida atu organiza di’ak liu movimentu transporte públiku nian, liu-liu nu’udár fatin ne’ebé espesífiku atu fo konfortu no seguru ba pasajeiru sira ne’ebé utiliza transporte públiku.
Lansamentu ne’e mós, la’os de’it kona-bá adopsaun teknolojia foun. Ida ne’e hanesan símbolu ida ba Timor-Leste nia kompromisu atu transforma kultura iha jestaun tráfiku, maibé liu-liu konsiénsia sidadaun sira nian bainhira konduz veíkulu sira ka motorizada sira iha espasu Estrada sira iha urbana nian iha Dili.
Teknolojia mesak de’it mós la hetan susesu iha nia aplikasaun, se ema hotu-hotu laiha partisipasaun ativu, konsiénsia no responsabilidade. Tanba ne’e, Ministru Miguel Manetelu aproveita atu hato’o nia apresiasaun ba dirijentes sira hotu iha MTC nian ne’ebé simu no implementa inisiativa ida ne’e.
“Ita foin mak introduz sistema hirak ne’e nu’udár pilotu, no prosesu atu kompleta liután semáforus modernu sei iha prosesu verifikasaun, nune’e mos ho lian sonorous no Parajem Transportes Públikus nian.”
“Ha’u mós aproveita bolu atensaun ba motorista sira, operador na’in ba transportes públiku no komunidade hotu-hotu ne’ebé konduz veíkulu no motorizada atu kontinua kolabora, tuir lei no sinal tráfegu, atu sistema foun ida ne’e bele opera ho efisiente no seguru ba ema hotu,” nia tenik.
Ministru Transporte no Komunikasaun ne’e subliña, Governu Timor-Leste, kontinua halo esforsu hotu-hotu atu dezenvolve infraestrutura, instalasoins no inovasaun teknolójika iha setór transportes terrestres hodi permite katak iha Timor-Leste, moda transporte oi-oin sei kumpre regra tráfigu, asegura katak transporte públiku sei atrativu, assesível, seguru no inkluzivu hodi apoiu ba kreximentu ekonómiku, dezenvolvimentu nasionál hodi hasa’e kualidade moris Timor-oan sira iha nasaun tomak.
Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino hateten, lori Primeiru-ministru nia fatin hakarak apresia ba servisu Ministériu Transporte no Komunikasaun ne’ebé iha inisiativa hodi moderniza ekipamentus sira iha estrada públiku sira hodi bele seguru konfortável no inkluzivu.
Assanami afirma, esforsu ne’ebé maka Ministériu transporte halo ne’e hanesan esforsu ne’ebé maka atu atinji planu dezenvolvimentu estratéjiku nasional governu nia(PDEN) 2011-2020.
“Esforsu ida ne’ebé maka imi halo ne’e prosesu importante ne’ebé importante iha prosesu konstrusaun estadu atu implementa ita-nia planu estratéjiku iha programa governu nia xave mak ne’e konsentrasaun ba ema, siviliza ema nia indikador prinsipal tenke respeitu regras, lei halo tuir regra ho lei para ita bele siviliza,” Mariano Assanami Sabino hateten.
Sistema ATCS sei implementa uluk ba iha semáforu haat, hanesan Semáforu Timor-Plaza, Semáforu Colmera besik jardin 05 de Maio, Semáforu Ai-tarak laran, inklui Caicoli besik PCIC, no halte sira iha kapital Dili no sistema Sonorus sira.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Governu Lansa Operasionalidade ATCS no Sinais Sonorus no Parajem Transporte Públiku iha Dili
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt