Noticias

Espesialista Sira Aprezenta Preokupasaun Kona-bá Problema Ra’es-badak no Mánutrisaun iha Timor-Leste

todayAugust 24, 2026 19

Background
share close

Díli, 24 Agostu 2026 (RAFA) — Oradór espesialista David Basley no Shapiro hato’o preokupasaun boot kona-bá problema mánutrisaun, liuliu stunting ka ra’es-badak iha Timor-Leste.

Sira konsidera problema ida ne’e nu’udar asuntu fundamental ne’ebé presiza atensaun no asaun sériu husi Estadu, Governu no komunidade.

Ra’es-badak (stunting) mak kondisaun ne’ebé labarik nia kresimentu fíziku badak liu kompara ho nia idade tanba falta ai-han nutritivu iha tempu naruk, liu-liu iha tinan ida dahuluk moris nian. Ida-ne’e afeta mós labarik nia matenek no kapasidade hanoin.

Iha sesaun kona-bá alimentasaun iha SCI-Tech Expo 2026 ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Díli (CCD), Segunda-ne’e, David Basley hatete katak problema ra’es-badak iha labarik sira tenke sai prioridade, tanba nia iha impaktu direta ba dezenvolvimentu no futuru labarik sira iha Timor-Leste.

Tuir orador David Basley, nutrisaun di’ak tenke hahú antes labarik moris, liuliu husi inan sira durante períodu isin-rua. Inan sira presiza konsume ai-han ne’ebé riku ho nutrient, atu nune’e, bele fó nutrisaun di’ak ba sira-nia oan.

Nia mós alerta katak konsumu ai-han la’ós de’it haré ba kuantidade, maibé tenke haré mós ba kualidade nutrisaun. Ai-han ho volume boot ,maibé menus nutriente bele la fó benefísiu sufisiente ba saúde no dezenvolvimentu labarik.

Basley konsidera katak sistema dieta iha mundu barak sei depende liu ba karbohidratu, enkuantu variedade ai-han nutritivu seidauk hetan atensaun sufisiente.

Nia mós sujere atu hadi’a sistema distribuisaun no jestaun ai-han, liuliu hodi hamenus desperdísiu ai-han. Tuir nia, iha ai-han barak ne’ebé estraga durante prosesu transportasaun ka distribuisaun ba merkadu, ne’ebé bele prevene se iha sistema jestaun no fahe ai-han ne’ebé di’ak.

“Tenke iha distribuisaun no hamenus gastu husi ai-han ne’ebé soe no estraga. Iha ai-han barak ne’ebé estraga antes to’o merkadu. Tanbasá ita la halo sistema ida ne’e iha Timor-Leste no nasaun seluk atu fahe ai-han ba ema barak,” nia hateten.

Basley mós subliña katak responsabilidade kona-baánutrisaun la’ós de’it ba labarik sira, maibé tenke hahú husi komunidade tomak, partikularmente feto sira ne’ebé seidauk isin-rua.

Tuir nia, feto sira tenke hetan no konsume ai-han nutritivu antes no durante gravida, atu nune’e bainhira sira partus, bele fó moris ba oan ho kondisaun nutrisaun ne’ebé di’ak. Medida ida ne’e importante atu prevene stunting iha labarik.

Orador Howard-Yana  Shapiro hatete katak, situasaun nutrisaun iha mundu sei sai paradoxu, tanba iha ai-han sufisiente atu fó han ba populasaun mundial, maibé sei iha ema barak ne’ebé sofre hamlaha no malnutrisaun.

Nia mós haré ba realidade iha Timor-Leste, liuliu kona-bá produtu agríkola ne’ebé dala barak hasoru difikuldade atu to’o merkadu tanba problema transporte no distribuisaun. Kondisaun ne’e bele halo produtu agríkola estraga ka lakon molok to’o ba konsumidór.

Shapiro mós refere ba dadus peskiza kona-bá ra’es-badak (stunting) iha Timor-Leste, ne’ebé, tuir nia, atinji besik 40%. Nia konsidera taxa ida ne’e nu’udar situasaun grave ne’ebé presiza resposta urgente husi Governu no sociedade.

“Ema ida dehan mai hau, se 40% (labarik)sofre ra’es-badak, ita bele konsidera ne’e hanesan problema grave hasoru ser umanu. Governu presiza hatete katak ida ne’e realidade no ita tenke hakotu malnutrisaun no hamlaha iha tinan sanulu oin mai,” Shapiro hatete.

Nia mós revela katak nia ona aproxima ho Xefe Estadu, José Ramos-Horta, kona-ba problema stunting iha Timor-Leste. Diskusaun ne’e inklui posibilidade atu hametin parseria ho organizasaun naun-governamentál sira ne’ebé servisu iha área nutrisaun.

Howard-Yana Shapiro rekomenda ba Governu atu konsidera parseria ho organizasaun internasionál, inklui World Food Programme (WFP), atu fó atensaun boot liután ba problema malnutrisaun no seguransa ai-han iha Timor-Leste.

Nia subliña katak edukasaun kona-ba nutrisaun no protesaun ba komunidade mós importante atu prevene malnutrisaun. Governu, organizasaun sivil no komunidade tenke servisu hamutuk atu kria mudansa sustentável.

Oradór rua ne’e mós hato’o preokupasaun kona-ba faktu katak iha organizasaun sira ne’ebé servisu ona durante tinan 25 to’o 30 atu kombate stunting, maibé progresu sei konsideradu menus. Tanba ne’e, sira husu atu Estadu no Governu aumenta esforsu no buka estratéjia ne’ebé efetivu liután.

Sira mós subliña katak labarik iha Timor-Leste presiza dieta ne’ebé diversifikadu no nutritivu. Informasaun kona-ba variedade ai-han no nesesidade nutrisaun tenke identifika no komunika ba komunidade atu bele aplika iha moris loroloron.

Iha parte ikus, sira apela ba populasaun Timor-Leste atu la depende de’it ba Governu. Komunidade no sidadaun sira mós iha responsabilidade atu halo buat ne’ebé sira bele tuir sira-nia kapasidade, hodi apoia esforsu nasional kontra stunting.

Tuir oradór sira, kombate raes badak no malnutrisaun iha Timor-Leste la’ós responsabilidade Governu de’it, maibé responsabilidade koletiva ne’ebé presiza kompromisu husi Estadu, organizasaun sira, setor privadu no komunidade tomak.

Jornalista: Remigia Locatelli

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!