Noticias

SCI-Tech Expo 2026 Fó Oportunidade Ba Timor-Leste iha Área Oioin

todayAugust 23, 2026 39

Background
share close

Díli, 23 Agostu 2026 (RAFA) — Expozisaun Simeira Siénsia, Dezenvolvimentu, Inovasaun no Teknolojia (SCI-Tech Expo) 2026 sai oportunidade ba estudante, peskizadór, instituisaun governamentál no organizasaun sira iha Timor-Leste atu fahe koñesimentu, dezenvolve inovasaun no hametin kooperasaun iha área oioin.

Iha serimónia abertura SCI-Tech Expo 2026, Domingu-ne’e, iha Sentru Konvensuan Díli (CCD), Vise-Primeiru Ministru Mariano Asanami Sabino, hatete siénsia no teknolojia tenke sai parte importante husi dezenvolvimentu Timor-Leste, liuliu iha responde ba dezafiu prátiku sira ne’ebé nasaun hasoru.

Nia hatutan siénsia no teknolojia bele kontribui ba hadi’a edukasaun no saúde, hametin agrikultura no seguransa ai-han, proteje ambiente, kria oportunidade ekonómika no prepara juventude Timor-Leste atu enfrenta mundu ne’ebé kontinua muda lalais.

“Ba Timor-Leste, siénsia no teknolojia labele dook husi ita-nia dezenvolvimentu lor-loron nian. Sira tenke ajuda ita hasoru dezafiu prátiku sira ne’ebé ita-nia nasaun hasoru, mellora edukasaun no saúde, hametin agrikultura no seguransa ai-han, proteje ita-nia ambiente, kria oportunidade ekonómika, no prepara ita-nia joven sira ba mundu ne’ebé muda lalais,” hateten Vise-Primeiru Ministru Mariano Asanami Sabino.

Nia mós relata katak SCI-Tech Expo 2026 bele sai plataforma atu halibur peskizadór internasionál sira ho universidade, estudante no foin-sa’e Timor-Leste, no hodi promove inovasaun ne’ebé bele dezenvolve iha rai-laran.

Tui nia, Expo ida-ne’e hanesan plataforma vital ida hodi halibur peskizador globál sira hamutuk ho universidade sira iha rai laran, estudante no foin-sa’e sira, hodi hatudu katak inovasaun iha ona fatin iha ne’e.

Nia hein katak diskusaun no kontaktu sira ne’ebé hahú liuhusi expo ne’e bele hamosu parseria sustentável no hametin kultura investigasaun iha Timor-Leste.

Iha ninia diskursu, Vise-Primeiru Ministru mos husu ba juventude atu aproveita oporstunidade sira ne’ebé SCI-Tech Expo 2026 oferese, liuliu iha área siénsia no teknolojia.

Fatin hanesan responsabiliza ba pavilaun Departamentu Fízika husi estudante Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Manuel Guterres Sarmento, orgullu tanba bele partisipa iha eventu ne’e.

Nia esplika partisipasaun iha expo fó oportunidade ba estudante sira, atu aprezenta ba públiku saida mak sira aprende iha universidade, no iha tempu hanesan bele dezenvolve konfiansa no kapasidade atu ko’alia iha públiku.

“Ami sente kontente partisipa iha eventu ida-ne’e hodi bele fó koñesimentu liu tan kona-ba produtu sira ne’ebé durante ne’e ami aprende iha eskola ba públiku,” subliña Manuel Guterres.

Akademiku husi Dili Instute of Technology (DIT),  Estanislau Saldanha konsidera SCI-Tech Expo 2026 hanesan oportunidade importante ba Timor-Leste no nasaun sira seluk atu hametin kooperasaun iha área oioin.

Ne’e duni, ho sira nia partisipante sira bele aprende husi esperiénsia ema sira ne’ebé iha kapasidade no mos husi nasaun internasionál sira ne’ebé avansadu iha área siénsia no teknolojia.

“Ita aprende husi ema boot sira kona-ba saida mak sira halo liu no aprende husi nasaun internasionál sira ne’ebé maka avansadu ne’e, ”  Estanislau Saldanha hateten.

Tuir observasaun RAFA iha CCD nota katak  SCI-Tech Expo 2026 hetan partisipasaun husi reprezentante ministériu sira ne’ebé lori produtu no inovasaun sira aprezenta iha expo, inklui mos estudante universidade no sekundária, instituisaun no organizasaun naun-governamentál.

Iha serimónia abertura SCI-Tech Expo 2026 partisipa direta husi Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, Vise-Primeiru Ministru Francisco Kalbuadi Lay, II Vise-Primeiru Ministru Mariano Asanami Sabino, Laureadu Nobel da Paz, korpu diplomátiku, organizasaun naun-governamentál, reprezentante ministériu sira, estudante sekundária no universitáriu, no partisipante sira seluk.

RAFA nu’udar parseiru ofisiál mídia husi simeira ne’e no  transmite diretamente sesaun hotu-hotu. Ho tradusaun ba Tetun, no mós halo kobertura notísia kona-ba eventu ne’e.

Jornalista : Remigia Locatelli

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!