Noticias

PCIC ho PNTL Servisu Hamutuk Kombate Krime Organizadu

todayAugust 18, 2026 124

Background
share close

Díli, 18  Agostu 2026 (RAFA)– Ministru Justisa (MJ), Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, halo ona rekomendasaun bá dirijente sira iha Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC) ho Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL)  atu servisu hamutuk hodi  kombate krime organizadu iha Timor-Leste.

Ministru Justisa Sergio de Jesus Fernandes da Costa Hornai bá RAFA iha edifisiu Ministériu Justisa, Díli, Segunda-ne’e hateten dezentendimentu entre Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál ho Polísia Nasionál Timor-Leste  liu-husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál, (DSIK) bele akontese entre individual, maibé institusionalmente la  bele iha konflitu.

Nia hatutan, ministériu simu tiha ona relatóriu kona-bá dezentendimentu entre pesoál membru  PCIC ho DSIC, no hato’o ona rekomendasaun bá Diretór Nasionál PCIC Vicente Fernandes e Brito, no mós Komandante Jerál  Polísia Nasionál Timor-Leste, Komisáriu Asistene Polísia, Afonso dos Santos.

“Ha’u  halo  tiha ona rekomendasaun bá diretór PCIC no mós bá iha Komandante Jerál PNTL  maka  tenke koordena no halo melloramentu  iha servisu ida iha uma laran  ida iha Estadu Direitu Demokrátiku Timor-Leste  ninia hamon  atu bele partilla ka ser informasaun sira  hodi servisu bá iha  interese komún, hodi kombate kriminalidade bá iha krime organizadu sira,” Ministru Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai hateten.

Nia fundamenta,  institusaun PCIC ho PNTL  aparellu Estadu, atu kondus polítika institusaun ida, tantu,  iha kazu sira ne’ebé ordinariu no mós kazu sira ne’ebé ho ninia  natureza  komplesidade, ho  tipu krime ne’e mais  elevadu  bele halo kordenasaun no kooperasaun ida di’ak  entre instituisaun Estadu rua hanesan orgaun Polísia Kriminál.

Fó hanoin  hikas fali katak, instrumentu legál ne’ebé regula órgaun polísia kriminál sira iha Timor-Leste – Lei kona-bá Organizasaun Investigasaun Kriminál (LOIC), 9/2022 – estabelese ho klaru distinsaun iha kompeténsia sira entre Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC), rua ne’e hotu klasifika hanesan “órgaun polísia kriminál kompeténsia jenérika nian”.

Instrumentu ne’e define katak PNTL, ho delegasaun autoridade judisiária, responsavel ba investigasaun krime sira ne’ebé nia kompeténsia la rezerva eskluzivamente ba PCIC ka órgaun espesializadu sira seluk.

Lei fó kompeténsia eskluzivu ba PCIC atu investiga konjuntu krime sira ne’ebé luan no exaustivu, inklui krime sira hasoru vida, tráfiku umanu, krime seksuál sira, krime sira hasoru seguransa estadu nian, fraude informátika agravadu, no brankeamentu kapitál, entre sira seluk.

Sira polísia kriminál nian ho kompeténsia jerál hanesan PNTL tenke hadook-an hosi hahú ka kontinua investigasaun sira ba krime sira ne’ebé hetan daudaun investigasaun hosi órgaun espesializadu ida, hanesan PCIC (Polísia Investigasaun Kriminál).

Regra ida-ne’e hakarak evita sobrepozisaun operasionál sira, hanesan ida ne’ebé karik sai hanesan orijen ba dezentendimentu entre elementu sira hosi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK) hosi PNTL ho PCIC.

Dekretu ne’e rasik prevee, iha n.º 4 hosi Artigu 7°, mekanizmu atu rezolve konflitu jurisdisaun sira-ne’e: iha situasaun ne’ebé órgaun polísia kriminál rua ka liu reklama kompeténsia ba kazu ne’ebé hanesan, autoridade judisiária kompetente deside, tuir lei prosesu penál nian.

Órgaun polísia kriminál sira seluk tenke relata kedas ba PCIC faktu ruma ne’ebé sira hatene relasiona ho preparasaun no ezekusaun ba tipu krime ida-ne’e no, to’o nia intervensaun, hala’o medida prekausaun hotu-hotu ne’ebé nesesáriu no urjente atu asegura evidénsia.

Jornalista: Marcelino Tomae

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!