Noticias

Prezidente Repúblika Fó Posse Ba Jesuína Maria F. Gomes Nu’udar Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun

todayMarch 5, 2026 82

Background
share close

DILI,RAFA.tl- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Kinta (05/03/2026), fó posse ba Jesuína Maria F. Gomes, hodi assume knaar nu’udar Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, atu apoia iha ezersísiu husi nia funsaun polítika, administrativa no finanseira sira nu’udar ema ne’ebé responsavel ba ezekusaun polítika esterna nasaun nian no  garante ninia unidade no koerénsia.

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hamutuk ho PM Xanana Gusmão konversa ho Vise-Mintra MNEK, Jesuína Maria F. Gomes. Imajen/Rafa.tl

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha nia diskursu hateten, ideia ne’e kleur ona husi Xefe Estadu no mós Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão, tanba observa katak volume servisu iha MNEK barak liu, ho nuúné, presiza duni Vise-Ministra hodi tulun servisu sira iha MNEK banihira Ministru nia prezensa iha estranjeiru.

Xefe estadu hatutan, ezijénsia servisu iha MNEK laós deit foku ba iha asuntu ASEAN, maibé mós haré ba iha relasaun bilaterál iha kontinente lubuk ida, hanesan iha Asia, Europa, Afrika, Amérika, ho nu’uné, presiza prezensa Vise-Ministra atu apoiu tan servisu sira iha MNEK.

Situasaun atuál, Ramos-Horta hateten servisu ministru nia todan teb-tebes, ezijénsia la’ós deit ASEAN, maibé Timor-Leste nia relasaun ho rai lubuk ida. Tanba ne’e, Xefe Governu kleur ona buka pasta Vise-Ministra MNEK iha parte internu, no nia rasik hatudu Jesuina Maria F. Gomes atu asume kna’ar Vise-Ministra MNEK.

Prezidente Ramos-Horta afirma, Vise-Ministra Jesuína Maria Ferreira Gomes,  nu’udar servidór públiku ho integridade boot no kompeténsia komprovadu. Ninia esperiénsia kle’an iha governasaun, direitus umanus, no kooperasaun internasionál sei sai importante tebes bainhira kontinua hametin Timor-Leste nia parseria sira iha rai-li’ur no avansa interese nasionál sira iha palku globál.

Iha fatin hanesan Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas hateten, Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun hanesan Ministeriu ida ne’ebé maka boot, dezafiu barak iha servisu diplomasia no esterna, kona-bá multilateralismu.

Iha mós servisu sira ne’ebé dadaun ne’e Timor-Leste prezide maka iha tinan 2027 sei lidera prezidénsia Komunidade dos Paises da Lingua Portugues (CPLP) no iha tinan 2029 sei lidera Prezidénsia ASEAN, ho nune’e,  atu responde ba asuntu sira ne’e ho kualidade ho efisiénsia no profisionál, Ministeriu MNEK presiza iha estrutura admistrasaun ne’ebé kompletu no klaru hodi hodi garante kualidade ministériu nia.

‘’Ita presiza estrutura admistrativa ka iha dirijente ida ne’ebé d’iak atu bele haré servisu admistrativa ida ne’ebé di’ak, iha ministeriu, tanba ida ne’e maka papel prinsipal Vise-Ministra Negosiu no Kooperasaun foku haré liubá iha servisu admistrasaun, jestaun finanseira, no mós atende hotu politika ne’ebé ligadu ho nesesidade esterna,” Bendito Freitas hateten.

Governante ne’e subliña, MNEK presiza tan Vise-Ministra ba iha admistrasaun, konsolidasaun no reforma institusionál, atu hamosu konseitu ida katak  MNEK hanesan Ministériu ida ne’ebé ideal, tenke performa ho profesionalismu, ho dignidade, ho kredibilidade no demostra katak labele kometé eru ruma iha servisu admistrasaun.

Biografia Badak

Vise-Ministra Jesuína Maria Ferreira Gomes, lori esperiénsia barak ba knaar ida-ne’e.  Foin lalais ne’e, nia serbisu nu’udar Xefe Casa Civil Prezidénsia Repúblika nian, pozisaun ida ne’ebé nia hetan nomeasaun hosi Prezidente José Ramos-Horta iha loron 11 fulan-Jullu tinan 2023.

Nia iha Mestradu iha Administrasaun Públika husi Universidade Hawai’i at Manoa Estadus Unidus Amérika. Ninia kareira distintu iha funsaun públika inklui serbisu nu’udar Provedoria ba Direitus Umanus no Justisa – PDHJ hahú hosi loron 07 fulan-Novembru tinan 2018, to’o loron 05 fulan-janeiru tinan 2023.

Antes ne’e, nia sai nu’udar Adjunta Provedoria ba Boa-Governasaun iha PDHJ hosi fulan-Janeiru 2014 to’o loron 15 fulan-Novembru  2018.

Husi tinan 2009 to’o 2014, nia hala’o kna’ar nu’udar Komisária ba Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé foka liu ba formasaun no dezenvolvimentu, no mós serbisu nu’udar formadora iha Institutu Nasionál Administrasaun Públika (INAP).

Jesuína Maria Ferreira Gomes nia esperiénsia extensivu  iha setór públiku inklui mós mandatu badak ida nu’udar Inspetora Jerál Ministériu Administrasaun Estatál no Ordenamentu Territoriál (Jullu-Setembru 2009).

Uluk iha ninia kareira, nia servisu hamutuk ho organizasaun internasionál oioin hanesan Peace Corps, USAID, no AUSAID, no nu’udar dosente iha Fakuldade Siénsia Sosiál Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL).

Nia hahú nia perkursu profisionál iha administrasaun públika iha tinan 1994, servisu iha kapasidade oioin inklui Sekretária Xefe iha Administrasaun Suku Atabae, Munisípiu Bobonaro (1995-1997).

Nu’udar rekoñesimentu ba nia kontribuisaun signifikativu sira ba administrasaun públika, governasaun di’ak, direitus umanus, no dezenvolvimentu institusionál, Jesuína Gomes simu  kondekorasaun Kolár Orden Timor-Leste nian iha loron 28 fulan-Novembru tinan 2023.

Reportajen ekipa Rafa.tl

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!