Noticias

Manifestasaun Loron-Tolu, Polísia ho Estudante Na’in-13 Kanek no Kaptura Na’in-12

todaySeptember 18, 2025 9

Background
share close

DILI, RAFA.tl—Manifestasaun kontra Parlamentu Nasionál durante loron tolu, hahú hosi loron 15 to’o loron 17 fulan-Setembru ne’e, rezulta vitíma kanek na’in-13, autoridade polísia mós kaptura estudante universitáriu na’in-12 no karreta lima (5)  hetan estragu.

Notísia Relevante: Bankada Lima ho EUTL Asina Akordu Halakon Pensaun Vitalísia no Halo Revizaun Bá Lei Liberdade Reuniaun no Manifestasaun

Vitíma  kanek sira ne’e, kompostu husi membru PNTL na’in-ualu (8) tanba hetan tuda no estudante universitáriu na’in-lima (5)  kanek tanba Polísia tiru ho gás lakrimojéniu.

Portavós Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Superintendente  Polísia João Belo dos Reis,  liuhosi konferénsia imprensa iha Ministériu Interiór, Dili, Kinta (18/09/2025), hateten husi estudante na’in-12 ne’ebé Polísia kaptura, inklui mós suspeitu sunu Karreta Estadu ida, maibé liberta fila-fali tanba nia koopera di’ak ho autoridade seguransa.

Membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kaptura estudante univesitáriu iha manifestasuan tama ba loron daruak, 16 Setembru 2025. Imajen/Rafa.tl

“Ami identifika mós karreta  lima (5) hetan estragu, membru PNTL na’in-ualu (8)  hetan kanek, no manifestante na’in-lima (5) hetan kanek. Prosesu hotu-hotu ami prepara depois ami submete bá Ministeriu Publiku (MP),” Superintendente  Polísia João Belo dos Reis hateten bá jornalista sira.

Manifestasaun durante loron-tolu ne’ebé organiza husi Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL) iha resintu Univesidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) mai ho sira-nia ejijensia prinsipál tolu, mak hanesan hapara sosa karreta  unidade 65 ba membru Parlementu Nasionál, halakon Lei Mensál Pensaun Vitalisia (LPV) no halo revizaun bá lei manifestasaun.

Ejijensia  manifestante sira-nian ne’e hetan resposta pozitivu husi Parlamentu Nasionál nune’e Parlamentu Nasionál deside ona la sosa karreta bá Deputadu na’in-65 no  asina ona akordu  ho reprezentante UETL ho kompromisu atu elimina Lei Pensaun Vitálisia no halo revizaun ba lei manifestasaun liuliu artigu kona-bá distansia metru 100 husi dook repartisaun Estadu ka instalasaun militár no korpu diplomátiku sira.

Deskupa Bá Atuasaun Membru PNTL nian

Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Polísia Henrique da Costa.

Liuhosi konférensia imprensa iha Kuartél Jerál PNTL, Kinta ne’e, Komandante Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisáriu Polísia Henrique da Costa ne’ebé akompaña husi Segundu Komandante Jerál Komisáriu Pedro Belo, husu deskulpa bá estudante sira bá atuasaun ne’ebé membru PNTL sira halo hodi tama to’o aula Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) .

Atuasaun membru PNTL  iha loron 16 fulan-Setembru 2025, tama to’o kampus universitáriu no duni-sai estudante sira hodi baku mós estudante balu, hetan kritika maka’as husi estudante universitáriu sira tanba konsidera viola  prinsípiu sira ne’ebé hatuur iha  lei internasionál direitus umanus nian no mós  viola prinsípiu sira iha Konstituisaun RDTL kona-bá Direitu bá Liberdade Pesoál, Seguransa, no Integridade sidadaun sira-nian.

Komadante Jerál PNTL  Komisáriu Jerál Polísia Henrique da Costa esplika katak situasaun ne’e mosu tanba buat balun mak provoka tanba manifestasaun loron primeiru la’o ho di’ak, maibé bainhira lansa ona fatuk tuda sai husi kampus universitáriu kona Polísia sira kanek maka polísia sira mós halo atuasaun hodi buka ema ne’ebé tuda husi kampus laran.

“Ha’u rasik husu deskulpa ba sira, ha’u dehan situasaun ne’e akontese mais ita la iha intensaun para interven alin sira nian  atividade kampus, mais tanba situasaun ne’e mosu hanesan ne’e entaun bá oin ita sei buka para hadi’a, mais husu mós ba alin sira para organiza halo di’ak liu tan atu nune’e fatuk ida labele sai fali husi kampus,”  Komisariu Jerál Polísia Henrique da Costa hateten.

PNTL nia prezensa iha manifestasaun ne’e asegura parte hotu,  katak asegura estudante universitáriu sira, atu nune’e,  hato’o sira-nia hanoin kritika  bá Parlamentu Nasionál (PN) ho di’ak no asegura mós atu labele iha asaun anárkizmu hodi perturba orden públiku.

Komisariu Jerál Polísia Henrique da Costa kontínua hein, karik iha  parte balun sente la satisfás ho situasaun balun, maka Lei ne’e aplika bá ema hotu atu bele hato’o prosesu no autoridade seguransa prontu bá hatan.

Husi asaun tuda fatuk no aqua ba barikade membru PNTL sira nian durante manifestasuan husi loron-tolu ne’e rezulta mós membru PNTL na’in-ualu  (8) kanek.

Portavós Estudante UNTL hato’o lamentasaun ba atuasaun PNTL tama to’o kampus UNTL hodi baku estudante sira. Imajen/Rafa.tl

Parte seluk, portavós estudante UNTL, Flora da Luz liuhosi konferénsia imprensa iha kampus Sentrál UNTL hateten, sira-nia parte hanesan estudante UNTL konsidera hahalok Polísia tama  kampus universitáriu ne’e ilegál  no absolutamente nu’udár violasaun direitus umanus no  kontra liberdade akadémika.

Nia hateten, liberdade akadémiku no tratamentu ho dignu nu’udár direitu umanus no direitu konstitusionál no insidente Polísia tama to’o kampus universitáriu ne’e hamosu ta’uk, interupsaun, no preokupasaun bo’ot bá liberdade no autonomia akademiku husi estudante sira, profesór sira, no komunidade akadémiku sira.

Portavós estudante UNTL  ne’e fundamenta tán katak profesór no funsionariu akademiku sira iha universidade hotu tenke livre hosi intervensaun polísia no militár no iha autonomia hodi asegura sira nia-aan, asesu direitu bá edukasaun, peskiza, liberdade espresaun livre, inklui atividade manifestasaun pasífika ka halibur malu hodihato’o sira-nia  kritiku, opiniaun no kontribusaun dialetika bá interese públiku.

Lei internasional direitus umanus no Konstituisaun RDTL bandu prezensa polísia armadu nian iha aula no halo aktu illegal, ameasa no detein estudante, profesór no funsionariu akademiku sira. Prinsípiu ida-ne’e hatuur iha lei internasionál direitus umanus nian, inklui Artigu 13° husi Paktu Internasionál kona-bá Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR): Garante direitu bá edukasaun no proteje liberdade akadémika.

Rekomendasaun UNESCO nian iha tinan 1997 kona-bá Estatutu Pesoál Profesór Ensinu Superiór nian iha artigu 26 alinea 3 hateten bandu intervensaun hosi autoridade estadu nian, inklui forsa polísia ka militár sira, iha resintu ka teritoria instituisaun akademiku no ensinu superiór sira.

Paktu Internasionál kona-bá Direitu Sivíl no Polítiku (ICCPR) nia Preámbulu rekoñese no haforsa direitu bá liberdade opiniaun no livre husi tauk, tanba ne’e sai  nu’udár komponente direitu umanus fundamentál.

“Ami kondena maka’as asaun sira-ne’e no husu ho respeitu Komandu Jerál PNTL no husu ba governu Timor-Leste atu hapara kedas (urjente) forma intervensaun polísia nian hotu iha kampus UNTL nia laran no  aula sira inklui mós Ensinu Superiór sira seluk,”  portavós estudante UNTL, Flora da Luz hateten.

Portavós estudante UNTL ne’e husu atu suspende no foti medida disiplinár no prosesu judisiál no halo investigasaun bá ofisiál PNTL  ne’ebé envolve halo asaun bá estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa sai husi aula laran.

Estudante UNTL sira ejize atu Governu hasai diretiva ka sirkular formál ida ne’ebé bandu prezensa polísia nian halo intervensaun (ho forsada iha resintu universidade sira hotu.

Reportajen Ekipa Rafa.tl

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!