Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
PM Kay Rala Xanana Gusmão reprezenta Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, entrega medalla kondekorasaun bá sidadaun entrenjeiru na’in-tolu iha Londres, Reinu Unidu. Imajen/Média G-PM
DILI, RAFA.tl–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão reprezenta Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, entrega medalla kondekorasaun bá sidadaun entrenjeiru na’in-tolu ne’ebé fó kontribuisaun estraordinária durante prosesu estabelesimentu fronteira maritima Timor-Leste nian ho Austrália.
Notísia Relevante: PM Xanana ho Ekipa Jurídiku Hahú Esplora Estratéjia Negosiasaun Fronteira Marítima ho Indonézia
Iha komunikadu ofisiál ne’ebé Rafa.tl asesu husi média Gabinete Primeiru-Ministru Timor-Leste, Sábadu (20/09/2025), haktuir Primeiru-Ministru entrega medalla kondekorasaun ne’e iha ámbitu enkontru estratéjiku ida ho Konselleiru Superiór no ekipa jurídika kona-bá kestaun fronteira terrestre no marítima iha Londres, Reinu Unidu, durante loron rua hahú hosi loron 19 to’o loron 20 fulan-Setembru 2025.
Sorumutuk estratéjiku ida ho Konselleiru Superiór no ekipa jurídika kona-bá kestaun fronteira terrestre no marítima ne’e hodi esplora estratejia kona-bá saida mak Timor-Leste (TL) sei defende iha negosiasaun da-huluk ho Indonézia kona-bá fronteira marítima iha inísiu fulan-Dezembru 2025.
Sidadaun estranjeiru na’in-tolu ne’e Estadu Timor-Leste (TL) kondekora ofisialmente iha Palásiu Nobre Lahane, Dili, Kinta (15/05/2025), kompostu hosi ema na’in-15 maibé iha momentu ne’ebá na’in-tolu ne’e la marka prezensa hodi simu direta tanba iha razaun balun.
“Ami iha-ne’e hasoru-malu ho maluk sira ne‘ebé uluk hamutuk hodi manán tiha Austrália no Prezidente Repúblika fó ona kondekorasaun, maibé iha ema na’in-tolu mak la konsege bá Timor hodi simu direta. Tanba ne’e, ha‘u husu autorizasaun bá Prezidente Repúblika atu ha‘u lori medalla sira ne‘e mai entrega direta bá sira iha Londres,” Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten.
Xefe Governu entrega medalla bá sidadaun na’in-tolu ne’e iha Londres mak hanesan Professór Sir. Elihu Lauterpacht hosi Britania ne’ebé mate tiha ona no entrega de’it bá ninia família reprezentada ho Órdem de Timor-Leste.
Dezde uluk Sir. Elihu Lauterpacht sempre defende Timor-Leste, ajuda tebtebes kona-bá DLA Piper akompaña Timor-Leste.
Professór Alan Vaughan Lowe hosi Britania ne’ebé expertu kona-bá Lei Internasionál nian, ajuda tebtebes Timor-Leste no entrega direta medalla Colar de Ordem de Timor-Leste. Sira na’in-rua hanesan Konselleiru Superiór no Professór Direitu Internasionál.
Entrega mós medalla Órden Timor-Leste nian bá Janet Legrand OBE KC (Hon), eis parseiru iha DLA Piper, nu’udár rekoñesimentu bá sira-nia kontribuisaun valioza bá estabelesimentu fronteira marítima permanente ho Austrália iha tinan 2018.
Bainhira Timor-Leste komesa ko’alia kona-bá fronteira, Janet Legrand ne’ebé ho matenek tebtebes ajuda Timor-Leste nune’e bele manán tiha fronteira ho Austrália.
Oportunidade di’ak tebtebes atu Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão fó apresiasaun bá sira hotu ne’ebé mak servisu iha DLA Piper hanesan firma advogadu ida ne’ebé sempre ajuda Timor-Leste desde uluk to’o agora.
“Agora ita haree hela atu halo negosiasaun kona-bá fronteira marítima ho Indonézia. Uluk negosiasaun fronteira terrestre mós sira mak ajuda. Tanba ne’e hanesan rekoñesimentu boot ida, lori Prezidente Repúblika ho povu Timor-Leste nia naran ha’u agradese bá sira hotu. Buat hotu-hotu no matenek ne’ebé sira fó hodi ita bele manán tiha Austrália agora ha’u fiar katak sira sei fó nafatin hodi ita bele manán tán ho Indonézia,” Xefe Governu Timor-Leste ne’e hateten.
DLA Piper maka empreza advogadu ida ho eskritóriu sira iha nasaun liu-40 iha Amérika, Ázia-Pasífiku, Europa, Áfrika, no Médiu Oriente.
Ida-ne’e harii iha tinan 2005 liu-hosi fuzaun hosi empreza advogadu tolu mak hanesan: Gray Cary Ware & Freidenrich LLP ne’ebé ho nia sede iha San Diego, Piper Rudnick LLP ne’ebé ho nia sede iha Baltimore, no DLA LLP ne’ebé ho nia sede iha Reinu Unidu.
Iha loron 15 fulan-Maiu 2025, Estadu Timor-Leste (TL) fó kondekorasaun bá sidadaun estranjeiru na’in-15 ne’ebé fó kontribuisaun estraordinária durante prosesu estabelesimentu fronteira maritima Timor-Leste nian ho Austrália.
Medalla bá kondekorasaun ne’e oferese direta hosi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta iha Palásiu Nobre Lahane, Dili, iha ámbitu han-kalan hamutuk ho partisipante sira Dili International Conference kona-bá Direitu Marítimu, oragniza hosi Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas Timor-Leste (GFTM), durante loron rua hahú hosi loron 15 to’o loron 16 fulan-Maiu 2025.
Estadu Timor-Leste kondekora pessoál hirak ne’e bazeia bá Dekretu Prezidensiál númeru 39/2025 loron 9 fulan maiu 2025, ho Grau Kolár no Grau Medalla Órdem Timor-Leste nian.
Estadu rekoñese servisu sira ne’ebé sidadaun estranjeiru hirak ne’e presta, iha folin bo’ot ho sira-nia abilidade hanesan péritu legál, diplomata no profisionál tékniku durante prosesu istóriku Konsiliasaun Obrigatória Nasaun Unidas inisiada iha abríl 2016.
Hosi sidadaun estranjeiru na’in-15 ne’e, na’in-tolu nu’udár péritu iha parte legál hanesan Konsilleiru Seniór kona-bá Lei Tasi nian mak simu kondekorasaun ho Grau Kolár Órdem Timor-Leste nian mak hanesan Professór Sir. Elihu Lauterpacht hosi Britania, Professór Alan Vaughan Lowe hosi Britania no Sir. Michael Charles Wood hosi Britania.
Tratadu entre Timor-Leste no Austrália neʼebé estabelese fronteira marítima permanente asina iha fulan-Marsu 2018 no tama iha vigór iha fulan-Agostu 2019, marka susesu signifikativu ida iha Timor-Leste nia viajen dezde restaurasaun independénsia iha 20 fulan-Maiu 2002.
Tuir planu, Primeiru-Ministru ho delegasaun Gabinete Fonteira Terrestre sei to’o fali iha Díli iha Segunda, 22 fulan-Setembru 2025.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
entrega medalla kondekorasaun bá sidadaun entrenjeiru na’in-tolu José Ramos-Horta Kay Rala Xanana Gusmão reprezenta Prezidente Repúblika (PR) Primeiru-Ministru (PM)
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt