Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
DILI, RAFA.tl– Timor-Leste integra an ofisiál ona iha Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian (ASEAN, sigla inglés) atu hametin seguransa no estabilidade polítika rejionál hodi fortifika ekonómia nasaun nian ba futuru.
Akademista António Freitas ba Rafa.tl, Kinta (30/10/2025), kongratula Governu ba Adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN hanesan membru ba dala-11.
Akademista ne’e afirma, ASEAN hanesan organizasaun ne’ebé eziste iha tinan 1967, hanesan organizasaun ida ne’ebé iha nível mundiál, tanba ne’e ASEAN iha maturidade, tanba nia akumula país avansadu sira no ida ne’e iha impaktu pozitivu ba Timor-Leste.
“Vantajen ba Timor-Leste bainhira hola parte iha ASEAN maka, Timor-Leste bele aprende ho nasaun avansadu sira iha setór ekonomiku, vantajen ida mós ba Timor-Leste atu aproveita instala kooperasaun ne’ebé forte liu ho país parseiru ASEAN nian, inklui mós atu hametin liután relasaun diplomasia entre nasaun sira hotu ne’ebé pertense ba membru ASEAN nian. Vantajen ida mós atu hametin seguransa ba estabilidade no polítika, tanba Timor-Leste iha instrumentu komplementário ASEAN nia ne’ebé hanaran ASEAN rejionál forum, ne’ebé Timor-Leste sai ona membru iha 2025,” António Freitas hateten.
Antigu komisáriu Komisaun Funsaun Públika ne’e, haktuir vantajen seluk mak Timor-Leste bele aproveita mós bolsu estudu sira iha ASEAN, bolsu estudu entre parseiru ASEAN, oinsá maka atu empodera liután, akademista sira, sosiedade sivíl sira, hodi bele haforsa liután rekursu umanu, no hasa’e kompetisaun iha ASEAN.
Post membership ASEAN ne’e, tuir nia, Timor-Leste bele hetan rezultadu di’ak, labele sai the watching diplomacy, maibé tenke pro-ativu liután para hetan vantajen di’ak husi ASEAN, maske ASEAN iha parte fraku lubuk balu, maibé ASEAN mós iha vantajen ne’ebé sai oportunidade ba Timor-Leste.
Nia mós fó hanoin, Estadu labele komunga pensamentu ida katak, Timor-Leste iha futuru livre totál, nune’e estadu tenke hadi’a pontu fraku lejislasaun sira. Infrastrutura Timor-Leste mós iha dezafiu hanesan infrastrutura ne’ebé sai hanesan kazu komun ne’ebé seidauk bele rezolve.
Iha sorin seluk mós diversifikasaun ekonomia iha Timor-Leste seidauk bele halo kompetisaun ho nasaun dezenvolvidu, setór edukasaun seidauk iha kualidade, Timor-Leste mós laiha lei investasaun, no mós sistema administrasaun iha instituisaun publikú sira, setór turizmu, ida ne’e maka sai dezvantazen ba Timor-Leste bainhira adere ba iha ASEAN presiza tenke hadi’a infrastrutura báziku to’o iha nível as.
“Situasaun balu ne’ebé persiza ita tenke hadi’a, para ita bá ne’e labele hetan deszantazen barak iha ASEAN, no desvantazen Timor nian ne’e tenke sai hanesan rekursu hodi hadi’a, bainhira Timor-Leste hola parte ona tenke soe desvantazen, komponente hotu tenke hadi’a,” Nia hatutan.
António Freitas argumenta, iha futuru Timor-Leste sei hasoru dezafiu liu-liu ba mobilidade populasaun ASEAN sei tama Timor-Leste, tanba ne’e husu ba Governu liu husi Sekretáriu Estadu Formasaun Profisional no Empregu (SEFOPE) tenke haré asuntu ida ne’e liu-liu hadi’a lei traballu no abilidade servisu.
António Freitas hateten tan, Valor ne’ebé Timor-Leste kontribui ba ASEAN no sai lisaun ba ASEAN maka Timor-Leste hatudu vontade rekonsiliasaun hodi hatudu ba mundu, no ba komunidade internasional, ASEAN bele utiliza modalidade polítika ida ne’e.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Hametin Seguransa no Estabilidade Polítika Rejionál Hodi Fortifika Ekonomia Timor-Leste Tama ASEAN
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt