Noticias

Ramos-Horta Kondekora Anthony Albanese ho Grande Kolar Orden Timor-Leste

todayJanuary 28, 2026 51 8

Background
share close

DILI, RAFA.tl – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kondekora Primeiru-Ministru Austrália, Anthony Albanese ho Grande Kolar Orden Timor-Leste.

Notísia Relevante: Deklarasaun Konjunta “Nova Parceria para a Nova Era” Entre Governu Timor-Leste ho Austrália

Grande Kolar Orden Timor-Leste mak nasaun nia onra aas liu, ne’ebé atribui ba Primeiru-Ministru Austrália Anthony Albanese tuir Dekretu Prezidente Repúblika nian Nú. 03 /2026.

Konvidadu onra sira partisipa iha serimonia ofisiál kondekorasaun Grande Kolar Orden Timor-Leste husi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta ba Primeiru-Ministru Austrália, Anthony Albanese. Imajen/Rafa.tl

Onra ne’e rekoñese ba Primeiru-Ministru Anthony Albanese  tanba durante nia kareira polítika tomak nu’udár joven polítiku no depois nu’udár líder opozisaun nian iha Parlamentu Federál, no nu’udár Primeiru-Ministru, Albanese hatudu ona kompromisu ida ne’ebé forte no metin hodi hakle’an liután lasu amizade no kooperasaun entre Austrália no Timor-Leste, viziñu sira ne’ebé ligadu ho jeografia no istória ida, unidu iha parseria ida ne’ebé hateke ba oin.

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha ninia diskursu hateten, rekoñesimentu ida-ne’e, la’ós de’it ninia papél nu’udár Primeiru-Ministru, maibé mós valór sira ne’ebé nia reprezenta, fiar katak viziñu di’ak sira investe iha ida-idak nia susesu, no katak parseria sira ne’ebé metin harii iha konfiansa, justisa, no vizaun ba tempu naruk.

Xefe Estadu hatutan Primeiru-Ministru Albanese nia lideransa reflete ona komprensaun ida ne’ebé klaru kona-bá ninia relasaun ida-ne’e. Nia envolvimentu ho Timor-Leste, no ninia prezensa iha momentu importante sira iha viajen rejionál, hatudu respeitu jenuínu ba Timor-Leste no povu Timor-Leste.

“Tanba ne’e ho respeitu kle’an no agradesimentu sinseru mak ami kondekora ba ita-boot Orden Timor-Leste nian, Grande Kolar — nu’udár rekoñesimentu ba solidariedade pasadu, parseria prezente, no ita-nia kompromisu hamutuk ba futuru ida ne’ebé pasífiku no prósperu,” Ramos-Horta afirma.

Primeiru-Ministru Austrália, Anthony Albanese iha ninia diskursu mós hateten ho haraik-an tebes simu onra ida-ne’e, nu’udár indivídu no mós nu’udár Primeiru-Ministru Austrália nian.

“Ha’u agradese ba povu Timor-Leste. Ita fahe la’ós de’it istória, maibé mós futuru ida. Austrália hili atu sai imi-nia belun no viziñu, serbisu hamutuk ho imi atu hadi’a, infrastrutura, edukasaun, seguransa no saúde no atu asegura rejiaun ne’ebé hakmatek, estavel, no reziliente. Ami sei kontinua fó apoiu ne’ebé ami bele, maibé ha’u fiar katak imi-nia povu no empreza sira sei hetan susesu. Espíritu imi- nia joven sira nian fó moris boot tebes – buat ida ne’ebé ha’u sei nunka haluha. Espíritu ida-ne’e mak sei garante imi-nia susesu,” Anthony Albanese hateten.

Austrália sai nu’udár parseiru ida ne’ebé metin no konfiável iha dezenvolvimentu nasionál Timor-Leste nian, fó apoiu ba hametin instituisaun sira, dezenvolvimentu infraestrutura, no kapasitasaun rekursu umanu sira. Nasaun-rua ne’e iha parseria ida ne’ebé metin no dinámiku, ne’ebé suporta husi ligasaun entre povu ne’ebé dura, istória ida ne’ebé fahe, no kompromisu ba rejiaun ida ne’ebé estável no prósperu.

Relasaun bilaterál ne’e ampla no iha aspetu oioin, ne’ebé abranje envolvimentu polítiku ne’ebé metin, kooperasaun dezenvolvimentu ne’ebé substansiál, no lasu ekonómiku sira ne’ebé buras iha komérsiu no investimentu. Kooperasaun ne’ebé signifikativu habelar mós ba área defeza no seguransa, inklui tuir Akordu Koperasaun Defeza resíproka no area sosio-kulturál, notavelmente liuhosi mobilidade traballu, bolsa estudu edukasaun, no apoiu ba Timor-Leste nia adezaun susesu ba ASEAN no Organizasaun Munidál Komersiu (OMK). Kolaborasaun ida-ne’ebé komprensivu ne’e reflete prinsípiu fundamentál katak forsa no prosperidade nasaun ida-idak nian nu’udár mós interese ba nasaun sira seluk.

Reportajen ekipa Rafa.tl

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!