Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
PM Xanana Gusmão lidera reuniaun interministerial ASEAN ba dala-III, KInta (04/12/2025). Imajen/Média G-PM
DILI, RAFA.tl– Governu realiza enkontru interministerial Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) ba dala-III iha salaun Nobre Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) hodi hametin forsa traballu tuir rekizitu sira ASEAN nian.
Notísia Relevante: Timor-Leste Sei Kompete no Kontribui Ba Kualidade Produtu iha Merkadu ASEAN
Vise-Ministra ba asuntu ASEAN, Milena Rangel ba jornalista sira hatete, reuniaun ida ne’e hanesan kompromisu estadu nian hodi kontinua halo servisu ne’ebé konkorda ona, no presiza atu halo tan buat ruma ne’ebé atu prenxe rekizitu sira. Tanba iha buat barak ne’ebé Timor-Leste buka atu kontinua aprende, atu bele hatene di’ak liután organizasaun ne’e.
Nia hatutan, iha kada reuniaun interministerial ASEAN nian kada fulan ne’e, lidera husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no mós iha tékniku nian akompaña direta husi MNEK hamutuk ho liña ministériu hotu.
“Timor-Leste mós tenke hahú ona forsa traballu entre ministériu sira hotu, atu haré ba rekizitu servisu ne’ebé bele prienxe iha nível semeira nian, no mós atu implementa tuir objetivu rejiaun nia. Ita mós presiza haré ba forsa traballu, tanba sasán barak teb-tebes husi parte tékniku nian to’o ministru sira, to’o parte semeira nian barak teb-tebes, no iha nível ministru sira nian ne’e iha vinkulativu oinsá maka atu implementa objetivu rejiaun nian,” Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel informa ba jornalista sira iha salaun Nobre MNEK, Kinta (04/12/2025).
Governante ne’e hatutan, Timor-Leste mós iha responsabilidade para halo asaun konkreta sira, atu asegura implementasaun sira, akordu sira, benefísia husi integrasaun rejionál kuandu implementa kompromisu sira.
Dau-daun ne’e MNEK maka kontinua servisu maka’as liuhosi Sekretariadu Nasionál ne’ebé tutela iha MNEK rasik inklui mós Ministériu hotu-hotu kontinua servisu maka’as.
“Sekretariadu Nasionál kontinua iha MNEK nia okos, hanesan mós estadu membru hotu-hotu, kada estadu membru hotu-hotu iha Sekretariadu Nasionál para koordena servisu sira ne’ebé ita ajusta de’it ho prátika normal sira. Ita hanesan nasaun foun, iha prosesu konstrusaun estadu, ita haré pilár hotu ne’e kontribui ba malu,” Nia esplika.
Timor-Leste presiza halo atividade komérsiu ida di’ak, rekursu tenke prontu, sistema sosiu-kulturál tenke iha, ba asuntu komérsiu nian, esportasaun no importasaun atu halakon tarefa no kria Sistema. Timor-Leste aprezenta, oinsá maka bele asegura setór sira ne’ebé proibidu, prontu atu implementa polítika rasik, hodi nune’e bele asegura integrasaun rejionál.
Timor-Leste, tenke iha sistema ida ne’ebé metin no mós iha kapitál umanu ne’ebé sufisiente, tanba ne’e, Timor-Leste presiza tau atensaun ba pilár sosiu-kulturál no mós polítika seguransa.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Governu Realiza Enkontru Interministerial ASEAN Ba Dala-III Hodi Hametin Forsa Traballu
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt