Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas asina akordu kooperasuan ho Asistente Diretór Jerál FAO, Alue Dohong , Sesta (06/02/2026). Imajen/Rafa.tl
DILI, RAFA.tl –Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas ho Asistente Diretór Jerál FAO, Alue Dohong, Sesta (06/02/2026), asina akordu kooperasaun ho Organizasaun Nasoins Unidas nian ba Ai-han no Agrikultura (FAO, sigla inglés) hodi estabelese servisu hamutuk dezenvolve setór agrikultura iha Timor-Leste, inklui apoiu fortalesimentu institusionál no kapasitasaun ba rekursu umanu.
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Bendito Freitas, hatete, akordu kooperasaun ne’ebé governu Timor-Leste halo ho FAO ne’e importante tebes no oinsá atu bele dezenvolve no transforma setór agrikultura ida ne’ebé di’ak liubá povu iha futuru.
Bendito Freitas informa, pontu importante husi koperasaun ne’e, sei dezenvolve liu-liu kona-bá setór seguransa alimentar, nutrisaun, sustentabilidade iha agrikultura nian, fortalesimentu institusionál no kapasitasaun rekursu umanu.
“Ita hatene katak dala barak ita nia Xefe Estadu iha enkontru bilaterál ho omólogu sira, sempre ko’alia kona-bá food security, water security and nutrition. Tanba ida ne’e maka ha’u hanoin parseria ida ne’ebé ho FAO importante teb-tebes atu bele dezenvolve ita nia programa rekursus agrikultura nian iha Timor, dezenvolvimentu sustentável ne’ebée sira iha koordenasaun próxima ho Ministériu Agrikultura, liu-liu atu bele haré halo transformasaun sosiál ekonómika. Bendito dos Santos Freita hateten.
Asistente Diretór Jerál FAO, Alue Dohong, iha diskursu hatete, ida-ne’e hanesan onra boot ida atu hamutuk iha okaziaun di’ak ida-ne’e ne’ebé marka asinatura ba akordu nasaun uma-na’in no lansamentu ba kuadru programasaun nasaun FAO nian 2026–2030.
Marku hirak ne’e reflete Timor-Leste ho FAO nia kompromisu kompartilladu atu hametin kooperasaun entre Governu Timor-Leste no FAO hodi avansa transformasaun sistema agroalimentar ba ema hotu-hotu nia di’ak.
FAO reafirma ninia kompromisu atu servisu besik ho Governu Timor-Leste hodi avansa auto-sufisiénsia ai-han no hametin seguransa ai-han no nutrisaun liu hosi aprosimasaun sistema agroalimentár integradu.
“Ami prontu atu fornese apóiu tékniku iha análize investimentu, planeamentu, no mobilizasaun rekursu, no atu fasilita implementasaun programa prioridade no prinsipál sira ne’ebé promove seguransa ai-han, kriasaun empregu, no redusaun pobreza. Ami nia papél maka atu sai hanesan parseiru analítiku no fasilitadór ne’ebé fiar, hodi liga prioridade nasionál sira ho parseiru dezenvolvimentu sira no fonte sira finansa nian,” Alue Dohong hateten.
FAO defende maka’as abordajen sira ne’ebé integradu, orientadu ba investimentu ne’ebé hamosu impaktu ho eskala boot no duradoura. Hasoru dezafiu sira iha izolamentu limita rezultadu sira. Abordajen sistema agroalimentar integradu ida hametin koordenasaun iha produsaun, infraestrutura merkadu, komérsiu, no nutrisaun.
Iha relasaun ida-ne’e, plataforma investimentu sistema ai-han nian ho nível aas, ne’ebé lidera hosi lideransa nasionál superiór no hetan apóiu hosi parseiru no investidór sira, bele hala’o papél transformativu ida—partikularmente iha tempu ne’ebé investimentu agríkola públiku sira hasoru limitasaun sira ne’ebé aumenta.
FAO mós enkoraja reforsa kooperasaun Súl-Súl no triangular hodi promove troka koñesimentu, abilidade, no inovasaun. Kooperasaun hanesan ne’e bele lori teknolojia agríkola ne’ebé relevante no prátika di’ak hodi aselera liután transformasaun sistema agroalimentar.
FAO prontu atu servisu ho parseiru hotu-hotu hodi hasa’e abordajen sira jestaun paizajen nian ne’ebé reziliente ba klima no integradu ne’ebé restaura rekursu naturál sira, hadi’a servisu ekosistema nian, no hadi’a meiu subsisténsia sira.
FAO harí iha tinan 1945—semana ida molok harí Nasoins Unidas—ho misaun atu halakon hamlaha, hadi’a nutrisaun, no hasa’e padraun moris liu hosi dezenvolvimentu agríkola. Misaun ne’e relevante nafatin ohin loron hanesan uluk.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Governu ho FAO Estabelese Akordu Kooperasaun Dezenvolve Setór Agrikultura
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt