Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
DILI, RAFA.tl- Banku Mundiál konsidera Timor-Leste iha momentu definitivu ida ne’ebé lori tantu dezafiu urjente no oportunidade reál atu harii futuru ida ne’ebé reziliente no prósperu liu. Ho nune’e iha rekomendasaun tolu importante ne’ebé Banku Mundiál kondidera, atu Governu halo liu-liu iha administrasaun rai modernu ba transformasaun ekonómika iha Timor-Leste.
Iha sumária relatóriu Banku Mundiál nian ho titúlu “Rai Mak Oportunidade: Oinsá Administrasaun Rai Modernu Bele Loke Timor-Leste Nia Transformasuna Ekonómika” ne’ebé Rafa.tl asesu, Tersa (30/09/2025), fó sai katak ho produsaun petróleu ne’ebé paradu, nasaun ne’e agora depende ba levantamentu hosi Fundu Petrolíferu, ne’ebé bele mohu iha 2038.
Ida-ne’e hamosu pergunta urjente ida: Oinsá Timor-Leste bele harii futuru ida ne’ebé sustentável no prezerva nia fontes fiskál sira? Risku sira aas, maibé iha nafatin potensiál, ne’ebé ho dalan oioin mosu daudaun.
Adezaun ba Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku (ASEAN) promete integrasaun rejionál ne’ebé klean tebes, projetu infraestrutura sira ne’ebé durate ne’e atraza hahú hikas fali, no setór turizmu mós rekupera daudaun.
Atu aproveita momentu ida-ne’e, Timor-Leste presiza mobiliza nia rikusoin finanseiru sira hodi haburas nia setór privadu, maibé atu realiza ida ne’e presiza rezolve problema seguransa pose ka nain ba rai ne’ebé sai nafatin barreira ba investimentu hotuhotu. Se ida ne’e la’o diak, Timor-Leste bele sai modelu ida ba kresimentu sustentavel iha Sudeste Aziátiku.
Pontu tolu importante ba Administrasaun Rai modernu ba Transformasaun Ekonómika iha Timor-Leste tuir banku mundial nian hanesan;
Hafoin hatudu sinál estabilizasaun iha 2024, ekonomia globál tama iha períodu ida inserteza maka’as iha 2025. Iha 2024 komérsiu globál rekupera (Figura ES. 1), tanba sasán no rekuperasaun iha servisu sira, partikularmente iha merkadu emerjente no Estadus Unidus, maibé inserteza polítika iha komérsiu sa’e maka’as iha 2025, hamosu obstákulu sira ba ezijénsia no konfiansa globál. Dinámika inflasaun nian diverje, ho folin Enerjia ne’ebé tun hodi hamenus inflasaun prinsipál, enkuantu inflasaun servisu sira no kreximentu saláriu mantein ho inflasaun aas. Kondisaun finanseira sira sai kmaan ona tuir mudansa polítika sira hosi Rezerva Federál Estadus Unidus iha 2024. Maibé, dezafiu estruturál sira hanesan interupsaun iha kadeia fornesimentu nian, risku klimátiku, no todan husi dívida soberana nian kontinua afeta ekonomia sira ne’ebé dezenvolve hela.
Iha Timor-Leste, sinál rekuperasaun ekonómika sai evidente, maski harii iha fundasaun ne’ebé frajil. PIB naun-petrolíferu aumenta pursentu 4.1 iha 2024 (Figura ES. 2), ritmu ne’ebé lais liu iha tinan hirak ikus ne’e, tanba aumentu maka’as iha gastu kapitál públiku no rekuperasaun maka’as iha turizmu, ne’ebé aumenta pursentu 30 tinan-ba-tinan, hodi dudu esportasaun servisu sira sa’e pursentu 43. Momentum ida-ne’e kontinua to’o inísiu 2025 tanba ezekusaun orsamentál hadi’ak no gastu iha infraestrutura komesa loke ona projetu atrazu ka pendente iha transporte, enerjia, no bee, enkuantu chegadas estranjeiru sira kuaze dobru iha trimestre dahuluk 2025 nian kompara ho períodu hanesan iha 2024. Maibé, rekuperasaun ne’e bazeia ba fundasaun sira ne’ebé ki’ik: Aagrikultura no indústria hamutuk kontribui pursentu menus metade hosi kresimentu 2024, no Ekonomia dependente maka’as nafatin ba importasaun sira ba ai-han, kombustível, veíkulu sira no materiál konstrusaun nian.
Inflasaun iha Timor-Leste tun ona, maibé ekonomia nafatin vulnerável ba problema esterna sira. Iha semestre dahuluk tinan 2025, inflasaun tun ba média pursentu 0.12 tinan-ba-tinan, oferese alíviu balun ba konsumidór sira (Figura ES. 3). Moderasaun ida-ne’e barak liu tanba folin merkadoria sira ne’ebé tun; inflasaun ai-han, liuliu ba ai-han prinsipál sira hanesan foos no ai-horis sira, sai nafatin preokupasaun ida ne’ebé maka persistente. Timor-Leste nia dependensia ba importasaun halo nia sai vulnerável ba problema presu esternu (Figura ES. 4). Maske dolarizasaun garante estabilidade presu nian, ida-ne’e limita fleksibilidade monetária, partikularmente wainhira hasa’e kompetitividade esportasaun nian (Figura ES. 5).
Migrasaun servisu ba rai liur dezempeña papél vital iha estratéjia dezenvolvimentu Timor-Leste nian, partikularmente ba empregu juventude no reziliénsia uma-kain nian. Timor-oan liu 20,000 maka servisu iha estranjeiru, inklui por volta de 4,700 iha programa formal. Númeru sira-ne’e hein atu aumenta liután, tanba governu habelar partisipasaun iha eskema serbisu sira iha rai-li’ur—liuliu iha Austrália. Remesa ka transferensia Osan husi traballadór sira-ne’e liu tiha ona porsentu 11 husi PIB naun-petrolíferu, ne’ebé fornese fonte krusiál ba rendimentu uma-kain nian no hasa’e konsumu doméstiku (Figura ES. 6). Nia rezultadu, migrasaun sai hanesan estratéjia xave ida ba subsisténsia, liuliu ba foin-sa’e edukadu ne’ebé la hetan serbisu iha rai laran. Maibé, asesu la hanesan nafatin: kustu migrasaun inisiál ne’ebé aas, alkansamentu ne’ebé limitadu, no restrisau ba elejibilidade dala barak esklui umakain sira ne’ebé kiak liu, liuliu iha área rurál sira, no feto sira. Aleinde ne’e, tenke jere traballadór ba rai liur ne’ebé nia numeru aumenta bebeik atu evita falta traballadór doméstiku potensiál sira. Hodi reponde ba kestaun ne’e, governu avansa hela reforma xave sira—inklui akordu traballu Bilaterál no formasaun abilidade alvu ne’ebé aliña ho merkadu traballu estranjeiru hodi halo mobilidade traballu sai ekuitativu liu, inkluzivu, no orientadu ba dezenvolvimentu.
Dezekilíbriu sira iha komérsiu esternu sai aat liután. Défisit ba konta atual aumenta hosi porsentu 21 iha PIB naun-petrolíferu 2023 ba porsentu 49 iha 2024 (Figura ES. 7), ne’ebé reflete retornu Fundu Petrolíferu ne’ebé ki’ik liu no lakuna komersiál ne’ebé aumenta. Esportasaun kafé nian tun iha volume maski ho folin globál ne’ebé maka’as liu, enkuantu importasaun sira sa’e maka’as, liuliu ba sasán kapitál sira. Maski remesa konsidera hanesan opsaun ida, Timor-Leste sei presiza medida urjente sira atu sustenta estabilidade esterna inklui diversifikasaun ba esportasaun, avansa ho substituisaun importasaun alvu, no implementa ajustamentu fiskál sira hodi hamenus ezijénsia importasaun nian.
Setór finanseiru klean nafatin. Iha 2024, kréditu ba setór privadu aumenta ho pursentu 39, maibé empréstimu sira konsentra maka’as nafatin ba indivídu sira no setór konstrusaun nian (Figura ES. 10). Maski iha aselerasaun maka’as iha kreximentu kréditu nian iha trimestre dahuluk tinan 2025 nian, kréditu doméstiku atinji de’it pursentu 37 hosi PIB, ki’ik liu hosi pursentu 56 ne’ebé maka típiku hosi nasaun sira seluk (Figura ES. 9). Rasio empréstimu-ba-depózitu ladún liu pursentu 30 iha 2024, kompara ho besik pursentu 87 iha Indonézia. Limitasaun estruturál sira—hanesan sistema kolaterál sira ne’ebé fraku, no lakuna sira iha aplikasaun legál—Kontinua restrinje asesu ba finansa, partikularmente ba negósiu ki’ik sira.
Iha frente fiskál, ezekusaun orsamentu sai di’ak liu maibé défisit fiskál la sustentável nafatin bainhira laiha reforma. Despeza públika aumenta pursentu 11 iha semestre dahuluk tinan 2025, barak liu ba transferénsia no kustu rekorrente sira. Maibé, espansaun ida-ne’e la sustentável fiskálmente. Porsentu 10 de’it hosi OJE 2025 maka hein atu hetan finansiamentu hosi reseita doméstika sira, enkuantu liu porsentu 85 mai hosi levantamentu Fundu Petrolíferu—aas liu Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE). Maski iha lukru Investimentu temporáriu, levantamentu sira kontinua atu halakon valór Fundu nian ba tempu naruk. La ho Reforma tributária komprensivu, prioridade despeza, no regra fiskál ida ne’ebé kredivel, frajilidade fiskál sei Intensifika no estraga liután sustentabilidade esterna.
Ambiente globál sei sai nafatan dezafiu iha médiu prazu. Kresimentu globál projeta atu iha média pursentu 2.4 to’o 2027, ho inflasaun ne’ebé tun no polítika monetária ne’ebé menus. Maibé, tensaun jeopolítika ne’ebé persistente no inserteza polítika komérsiu nian kontinua perturba kadeia fornesimentu globál sira, merkadu komoditi sira, no fluxu investimentu sira. Ba ekonomia ki’ik no nakloke hanesan Timor-Leste, risku hirak ne’e aumenta vulnerabilidade esterna no bele komplika esforsu rekuperasaun no diversifikasaun. Iha rejiaun Ázia Leste no Pasífiku (EAP), kreximentu mós hein atu sai neneik, liuliu tanba dezaselerasaun ekonómika Xina nian ne’ebé maka sei potensialmente hafraku perspetiva komérsiu no investimentu ba ekonomia ki’ik iha rejiaun.
Haree ba oin, Timor-Leste nia ekonomia hein atu aumenta ho média pursentu 3.7 hosi 2025 to’o 2027. Kresimentu ne’e sei dudu liuliu hosi investimentu públiku iha infraestrutura, espansaun setór servisu, no hadi’ak iha konetividade dijitál no transporte. Implementasaun ne’ebé la’o hela ba infraestrutura fibra-ótika nian hein atu apoia ekonomia dijitál, enkuantu turizmu no remesa sei fó momentum adisionál. Adezaun ba ASEAN bele oferese tan oportunidade ba kreximentu no integrasaun. Inflasaun projeta atu menus gradualmente, atinji besik Pursentu 2.1 iha 2027, maski folin ai-han no problema esternu sira sai nafatin risku xave iha kontestu Instrumentu polítika monetária ne’ebé limitadu.
Maski nune’e, Timor-Leste hasoru risku signifikativu oioin ne’ebé bele estraga nia estabilidade Ekonómika no perspetiva kreximentu. Limitasaun estruturál sira inklui baze esportasaun ne’ebé kloot, dependénsia importasaun ne’ebé aas, no instituisaun sira ne’ebé seidauk dezenvolve—kontinua limita espansaun Ekonomia naun-petrolífera no aumenta ninia vulnerabilidade esterna sira. Nasaun ne’e mós hetan espozisaun Maka’as ba dezastre naturál sira, inklui inundasaun, rai-nakdoko, no siklone sira, ne’ebé maka sai maka’as liután ho mudansa klimátika no hamosu ameasa sira ne’ebé maka aumenta ba setór krítiku sira hanesan agrikultura no Infraestrutura. Instabilidade institusionál no atrazu sira iha implementasaun polítika nian aumenta liután dezafiu sira-ne’e, hodi aumenta risku ba dezekilíbriu makroekonómiku sira. Iha tempu hanesan, diversifikasaun ekonómika ne’ebé limitadu halo nasaun sai vulnerável ba problema esternu sira, hanesan volatilidade folin merkadoria nian no interrupsaun jeopolítika sira.
Iha tempu ne’ebé hanesan, perspetiva fiskál Timor-Leste sei frajil nafatin. Iha 2025-26, défisit ne’e Projeta atu mantein besik pursentu 50.7 hosi PIB, ne’ebé hetan alimentasaun hosi gastu públiku ne’ebé aas no Levantamentu sira ne’ebé kontinua hosi Fundu Petrolíferu. Maski Fundu ne’e iha US$18.25 billoens to’o Marsu 2025 no finansia liu pursentu 85 hosi reseita governu nian, ida-ne’e bele menus iha 2038 se polítika atuál sira Persiste. Dependénsia maka’as ida-ne’e subliña nesesidade urjente atu haforsa reseita doméstika, hadi’a efisiénsia Investimentu públiku, no gradualmente hamenus dependénsia ba rendimentu petrolíferu. Rekursu temporáriu sira hosi Greater Sunrise ka rezerva petrolífera sira seluk sei adia de’it dezafiu, la’ós rezolve. Importante, nesesidade ba dixiplina fiskál no diversifikasaun ekonómika la muda maski reseita sira iha futuru hosi Greater Sunrise ka rezerva petrolífera sira seluk materializa. Hodi adota enkuadramentu fiskál ida ne’ebé kredivel ba médiu prazu, fó prioridade ba investimentu produtivu sira, no habelar baze fiskál, Timor-Leste bele transforma frajilidade fiskál ba oportunidade ida—harii reziliénsia, apoia diversifikasaun ekonómika, no harii fundasaun ba Kreximentu inkluzivu ba prazu naruk.
Nu’udar resposta, IX Governu Konstitusionál lansa ona ajenda reforma ne’ebé luan atu hametin Sustentabilidade fiskál no apoia diversifikasaun ekonómika.
Medida prinsipál sira inklui Lei-Kuadru konaba Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika (Lei No. 3/2025) atu hasa’e transparénsia fiskál, no Dekretu-Lei Auditoria Interna foun ida atu hadi’a fiskalizasaun. Adosaun Padraun Kontabilidade Setór Públiku Internasionál (IPSAS) sei hasa’e kualidade relatóriu finanseiru, enkuantu planu reforma Jestaun Investimentu Públiku ida—ne’ebé endosa husi Konsellu Fundu Infraestrutura (CAFI)—dezigna ona Sekretariadu Projetu Prinsipál iha Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku nia okos atu lidera implementasaun projetu. Reforma sira-ne’e marka mudansa estratéjiku ida ba akontabilidade ne’ebé boot liu no reziliénsia ba tempu naruk.
Atu asegura tantu momentum ba tempu badak no reziliénsia ba tempu naruk, Timor-Leste sei presiza Reforma sira iha frente fiskál no estruturál. Iha parte fiskál, hamenus dependénsia ba levantamentu Fundu Petrolíferu, habelar reseita doméstika sira, no hadi’ak efisiénsia ba gastu maka konsidera esensiál. Introdusaun ba impostu ba valór akresentadu (IVA/VAT), kobransa impostu rendimentu ne’ebé maka’as liu, no Administrasaun impostu ne’ebé di’ak liu bele fornese reseita adisionál sira. Iha parte gastu nian, reforma sira tenke foka ba oinsa halo proposta lei saláriu nian ne’ebé sustentável liu, halakon gradualmente transferénsia sira ne’ebé laos alvu, no hametin aprovizionamentu no jestaun projetu nian. Iha parte estruturál, aselera diversifikasaun ne’e konsidera importante tebes hodi kria empregu no prepara atu integra ba ASEAN. Administrasaun rai ne’ebé fraku sai hanesan bareira ida ne’ebé urjente liu ba diversifikasaun. Direitu propriedade no utilizasaun ne’ebé la klaru, reklamasaun sira ne’ebé sobrepoin malu, no aplikasaun ne’ebé fraku limita Investimentu, atraza infraestrutura, no limita dezenvolvimentu setór privadu nian. Rezolve dezafiu sira-ne’e mak bele sai sentrál hodi loke oportunidade ba agrikultura, turizmu, no abitasaun, hodi halo reforma ba rai sai hun ba etapa dezenvolvimentu Timor-Leste nian tuirmai.
Oportunidade sira ne’ebé lakon: Lakuna iha Governasaun ba Rai Limita Poténsia TimorLeste nia Dezenvolvimentu Timor-Leste iha oportunidade úniku atu halo governasaun ba rai nu’udar ai-riin ba kreximentu no Reziliénsia ne’ebé inkluzivu. Reforma ba rai la’ós de’it kona-ba propriedade, ida-ne’e kona-ba podér, Oportunidade, no kreximentu. Sistema administrasaun rai ne’ebé funsiona ho di’ak fornese klareza no seguransa Kona-ba pose ba rai, minimiza konflitu, no permite tranzasaun rai ne’ebé efisiente no transparente. Rai bele uza Atu loke investimentu privadu, apoia agrikultura (Figura ES. 4) no turizmu, planeia infraestrutura, no kapasita Família rurál sira—liuliu feto sira. Maibé, envezde sai hanesan motór ida ba kreximentu, rai sai hanesan fonte Ida ba oportunidade sira ne’ebé maka lakon. Timor-Leste nia legadu kona-ba sistema istóriku no governasaun rai ne’ebé fraku hamosu pose ba rai barak mak la seguru, propriedade ne’ebé la klaru, no reklamasaun ne’ebé dupla ka sobrepoin malu. Hirak-ne’e sai hanesan bareira ida ba investimentu, ho impaktu ladiak partikularmente ba setór agrikultura, ekoturizmu, no manufatura. Uma-kain no negósiu sira labele uza rai hanesan garantia bainhira laiha direitu ba rai no propriedade ne’ebé seguru, hodi hamenus sira nia asesu ba kréditu.
Iha ambiente pós-konflitu hanesan Timor-Leste, klarifika no asegura direitu ba rai mós esensiál ba koezaun sosiál. Inseguransa kona-ba pose ba rai sai hanesan motór signifikativu ba tensaun sosiál, Dezigualdade, no vulnerabilidade, liuliu iha área rurál no pós-konflitu. Reklamasaun dupla ne’ebé iha abut ho Sistema legál Portugés, Indonézia, no kostumeiru sira kria inserteza kona-ba pose. Maioria reklamasaun ba rai sei laiha dokumentu no jere liuhosi sistema kostumeiru sira, ne’ebé, enkuantu rekoñese tuir lei, implementa ladún di’ak iha prátika. Inseguransa jeneralizadu ida-ne’e kontinua limita produtividade no reforsa dezigualdade. Feto, juventude, no komunidade minoria sira iha risku partikular atu lakon sira nia rai. Maski laiha barreira legál formál ba feto sira-nia direitu ba rai, iha prátika maioria Timor-oan sira seidauk hatene no iha kuñesementu limitadu kona-ba sira-nia direitu no igualdade jéneru kona-ba na’in ka pose ba rai. Ho pursentu 16 hosi umakain rurál sira ne’ebé xefia hosi feto, ida-ne’e iha implikasaun sira atu alkansa objetivu dezenvolvimentu nasaun nian.
Impaktu sira ne’e maka dook. Produtividade agríkola sofre hosi restrisaun asesu ba kréditu tanba pose ba rai ne’ebé la seguru. Merkadu abitasaun sofre hosi direitu propriedade ne’ebé la klaru, ne’ebé prevene akumulasauebrikusoin klase média nian no kontribui ba superlotasaun urbana ka populasaun barak liu iha urbana, enkuantu auzénsia kona-ba títulu formál ba rai nian restrinje ka impede asesu ba servisu finanseiru sira, hodi hapara atividade emprezariál sira no difikulta espansaun negósiu nian. Transferénsia propriedade sira bele lori liu loron 180, enkuantu hetan lisensa ambientál sira bele liu loron 250. Projetu infraestrutura governu nian hasoru atrazu no karun tanba iha kompetisaun kona-ba reklamasaun rai, ida ne’e hamenus efisiénsia investimentu públiku no dezenkoraja partisipasaun setór privadu nian. Inseguransa rai nian mós sobu planeamentu territóriu no restrinje Governu nia abilidade atu mobiliza reseita doméstika sira liuhosi tributasaun ba propriedade, tanba rejistu Propriedade sira sei la kompletu no la konfiável. Falta husi ferramenta planeamentu esensiál sira hanesan lei Zoneamentu, mapamentu ba risku, no kódigu konstrusaun públiku halo desizaun uza rai sai risku no Imprevizível no halo defisil liutan atu harii reziliénsia hasoru risku klimátiku ne’ebé aumenta. Jeralmente, Kompleksidade administrasaun rai nian hamosu rede inserteza ida ne’ebé halakon investimentu, hamate Kreximentu ekonómiku, no limita abilidade Timor-Leste nian atu diversifika nia ekonomia.
Maski Lei ba Rai 2017 no regulamentu sira seluk ne’ebé fó apoiu estabelese ona fundasaun legál importante ida, lakuna implementasaun ne’ebé signifikativu sei iha. Regulamentu xave sira—ne’ebé Regula propriedade rai nian hosi entidade legál sira, jestaun ba rai domíniu públiku nian, no protesaun ba rai Komunál—sei pendente hela. Reforma pozitivu sira hanesan verifikasaun identidade no mekanizmu rezolusaun Disputa alternativu sira introdús ona, maibé salvaguarda krítiku sira sei falta hela. Lakuna sira-ne’e inklui Protesaun ba kompradór hasoru erru sira iha rejistu, regra sira ne’ebé klaru ba jestaun rai estadu nian, no enkuadramentu sira kompensasaun naun-judisiál nian. Limitasaun institusionál sira, liuliu falta levantadór ka surveyor rai sira ne’ebé hetan lisensa, hafraku liután implementasaun. Iha ona inisiativa rejistrasaun rai sistemátiku tolu, no rejista ona parsela rai liu 300,000, maibe se laiha ka menus tékniku no operasionál, signifika katak sei la rezulta emisaun títulu ba rai ruma. Ho rezultadu ne’e, menus hosi títulu rai 200 maka fó sai ona, hosi estimativa parsela millaun 1, no inserteza legál kontinua dezenkoraja investimentu.
Lisaun Internasionál sira: Reforma ne’e posivel—no maka’as. Esperiénsia internasionál sira destaka potensiál transformativu hosi reforma rai nian ne’ebé dezeña ho di’ak. Programa reforma rai nian ne’ebé susesu iha Indonézia no Ruanda hatudu potensiál transformativu. Iha Indonézia nia integrasaun direitu kostumeiru sira iha sistema formál hasa’e produtividade agríkola ho pursentu 25 iha área reformadu. Rejistu sistemátiku aumenta PIB provinsiál ho pursentu 0.12 ba kada aumentu pursentu 1 iha kobertura rai no hasa’e valór rai nian ho pursentu 26. Reforma komprensivu sira Ruanda nian—Inklui sistema rai dijitál sira no salvaguarda legál sira—konsege rejistu liu parsela millaun 11 no aumentu pursentu 30 iha investimentu sira ne’ebé relasiona ho rai. Ezemplu sira-ne’e hatudu katak reforma rai ne’ebé efetivu bele hasa’e investimentu, produtividade, no kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentável. Kazu sira-ne’e mós hatudu katak klareza legál, infraestrutura dijitál, no envolvimentu komunidade maka ingrediente xave sira ba susesu.
Husi Vizaun ba Asaun: Prioridade Hitu atu Halo Rai Funsiona ba Dezenvolvimentu
Dalan prátiku ida ba oin eziste liuhosi enkuadramentu “7 Ps”. Governu nia Grupu Traballu Interministeriál foun kona-ba Rai fornese oportunidade ida atu implementa reforma sira ne’ebé komprensivu liuhosi ajenda reforma ida ne’ebé prátika no koordenada ne’ebé aborda tantu obstákulu urjente sira no lakuliusistémiku sira iha governasaun rai:
Ho kompromisu polítiku ne’ebé maka’as, reforma sira ne’ebé trasa iha enkuadramentu “7 Ps” bele avansa no konsolida iha tinan tolu to’o lima oin mai, hodi transforma governasaun rai nian ba motór Ida ba kreximentu inkluzivu no sustentável.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Administrasaun Rai Modernu Ba Transformasaun Ekonómika iha Timor-Leste Banku Mundiál Rekomenda Pontu Tolu
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt