Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Autoridade akompaña arguidu CdA submete ba primeiru interogatóriu iha TJPID, Segunda (23/03/2026). Imajen/Rafa.tl
DÍLI, RAFA.tl– Forum Komuníkasaun ba Feto Timor-Leste (FOKUPERS), hamutuk ho Rede Advokasia sira kondena kazu omisídiu hasoru Veronica dos Santos no husu órgaun judisiál loke prosesu ida justu hasoru arguidu CdA ne’ebé nu’udar vítima katuas-oan.
Notísia Relevante: Rejime Foun Ba Kontratu Termu Sertu, Provoka Atrazu Pagamentu Saláriu iha Timor-Leste

Kazu omisídiu ne’e akontese iha Sábadu (21/03/2026), hale’u tuku 4:50 dadeer Otl, iha Prai dos Coqueiros, iha ne’ebé vítima Veronica dos Santos ho naran estimada Vava hetan oho husi nia katuas-oan ho inisiál CdA.
Iha konferénsia imprensa, Segunda (23/03/2026), porta-voz Natalia de Jesus Celestino, hateten FOKUPERS hamutuk ho rede advokasia la menta tebes ho atendimentu kazu omesidiu ne’e, ho nu’une’e, husu ba parte judisiál sira atu loke prosesu ida ne’ebé kle’an ba autór ho inisial CdA ne’ebé maka deskonfia oho Vava.
Nia afirma, kasu omisídiu sempre akontese bei-beik, mésmu organizasaun ne’ebé luta ba direitu feto nian halo intervensaun oi-oin, maibé kazu sira ne’e kontinua akontese iha Timor-Leste.
Liga ho Veronica dos Santos nia mate isin, ne’ebé maka deskonfia oho husi nia katuas-oan ho inisial CdA, FOKUPERS hamutuk ho rede advokasia sira kontinua ejize fortalesimentu protesaun ba vitima sira ne’ebé kontinua hasoru violénsia oi-oin iha Timor-Leste.
‘’Husu ba komandante PNTL, liu-liu Polisia Nasionál Servisu Investigasaun Kriminal (PNSIK), hakle’an prosesu investigasaun, hodi halo análize kle’án ba risku no detensaun ba autór,” Natalia de Jesus Celestino hateten.
FOKUPERS mós husu ba órgaun judisial sira hanesan, Provedór dos Direitos Umanus no Justisa (PDHJ), Sekretáriu Estadu Igualdade Jeneru, Ministériu Interiór (MI), atu akompaña, monitoriza no dudu prosesu justisa ho lalais ba kazu refere, liu-liu mós kazu hanesan violénsia bazeia ba jeneruv(VBJ) no kazu femenisiada atu asegura implementasaun kompromisu jeneru atu lori justisa ba vítima.
FOKUPES mós rekoñese katak liga ho kazu foin lalais akontese iha Praia dos Coqueiros ne’e, mézmu reasaun antes ne’e iha ona, maibe parte relevante sira la halo análize didi’ak ba kazu ne’e to’o ikus suspeitu CdA hakotu Veronica nia dos Santos nia vida.
FOKUPERS husu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Polísia Nasionál Servisu Investigasaun Kriminál (PNSIK) atu uza abilidade no kapasidade ne’ebé di’ak hodi rezolve kazu sira ne’e, no tenke kolabora mós rede referal sira, kualker violensia ne’ebé hasoru feto no labarik feto.
Iha fatin hanesan, Prezidente Rede Feto Timor-Leste, Zelia Fernandes, kontinua husu ba Polísia Nasionál Timor-Leste hamutuk ho órgaun kompetente sira atu uza kapasidade ida ne’ebé kle’an atu atua violensia ne’ebé ho tipu oi-oin, tanba dalaruma iha kazu balu ne’ebé difisil atu asegura.
“Husu ba PNTL atu hadia mós mekanismu atendimentu sira, liu-liu kazu sira ne’ebé iha ligasaun ameasa hanesan mós ho vítima Veronica dos Santos ne’ebé antes ne’e hetan uluk ameasa husi nia katuas-oan, maibe Polísia la konsege detein no husik livre to’o ikus hakotu vítima nia vida,” Zelia Fernandes hateten.
Iha sorin seluk, Diretóra Forum Komunikasaun ba Feto Timor-Leste (FOKUPERS), Domingas Afonso Amaral, husu ba feto no labarik feto iha Timor-Leste, atu la tolera violensia kotra feto no kontinua husu mós ba família sira atu luta ba justisa ida ne’ebé justu ba feto sira.
‘’Ita nafatin apela ba feto maluk sira, lalika tauk atu ko’alia sai, no sira la merese atu hetan violénsia ne’ebé maka sira hasoru iha sira nia moris lor-loron,” Domingas Afonso Amaral hateten.
Tuir dadus FOKUPERS nian durante fulan-Janeiru to’o fulan-Marsu, tinan 2026, rejistu kazu ho tipu violensia oi-oin hamutuk kazu 41, no balu dadaun ne’e sira akompaña hodi submete tiha ona ba Ministériu Públiku.
Iha Segunda (23/03/2026), autoridade kompetente sira lori ona arguidu CdA ba Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) hodi submete ba interogatóriu judisiál dahuluk.
Iha interogatóriu dahuluk ne’ebé prezide husi Juis estajiariu, Cipriano Sarmento, hahú ho identifikasaun ba Arguidu CdA nia identidade.
Ministériu Públiku ne’ebé reprezenta husi Prokuradora Benvida do Rosario, promove krime tolu ba arguidu CdA, mak hanesan krime omesidiu agravadu ne’ebé previstu no punidinu iha artigu 139° husi Kódigu Penál, Krime arma branka husi rejime juridiku prátika arte-marsias no arma branka husi lei númeru 5/2017 no krime violénsia domestika husi lei númeru 7/2010.
Ministériu Públiku iha nia alegasaun iha interogatóriu judisiál ne’e husu ba Tribunál atu aplika Medida Koasaun Prizaun Preventiva, tanba arguidu nia aktu prienxe elementu krime.
Defensór Públiku, Sergio Dias Quintas ne’ebé fasilita asisténsia legál ba arguidu CdA aseita ho Ministériu Públiku nia alegasaun ne’e tanba nia asistidu nia hahalok ne’e prienxe elementu krime omesidiu agravadu.
Defensór Públiku, Sergio Dias Quintas dehan nu’udar Defensór Públiku ne’ebé fó asisténsia bá arguidu CdA aseita promosaun Ministériu Públiku (MP) hodi aplika prizaun preventiva.
“Investigasaun sei la’o hela. Tersa dadeer, tuku 10:00 Otl mak foin bele rona despaixu juis nian, ita hatene katak prosesu investigasaun sei la’o hela, entaun hanesan Defensór Públiku mós asegura buat ida segredu justisa,” nia afirma.
Sergio Dias Quintas dehan karik juis konkorda promosaun MP hodi aplika prizaun preventive, dalaruma ida-ne’e mak di’ak liu asegura arguidu iha prizaun preventive depois to’o tempu ida mak haré investigasaun ne’e oinsá.
Rona tiha parte hotu, juis estajiáriu Cipriano Sarmento, deside adia despaixu ba interogatóriu judisiál dahuluk ba arguidu CdA ba fali Tersa-feira, 24 fulan-Marsu 2026 hale’u tuku 10:00 Otl.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
FOKUPERS Kondena Kazu Omisídiu Hasoru Veronica dos Santos no Husu Órgaun Judisiál Loke Prosesu Justu
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt