Noticias

Rejime Foun Ba Kontratu Termu Sertu, Provoka Atrazu Pagamentu Saláriu iha Timor-Leste

todayMarch 20, 2026 360

Background
share close

DÍLI, RAFA.tl– Aplikasaun rejime jurídiku foun ba kontratu servisu ba termu sertu iha funsaun públika Timor-Leste provoka atrazu iha pagamentu saláriu iha instituisaun barak, no bele mosu mudansa iha montante saláriu, bele sa’e ka tun, ba traballadór sira.

Iha ministériu balun, hanesan Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, no Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, saláriu ba kontratadu sira seidauk selu desde fulan-Janeiru 2026. Prevé katak pagamentu ba fulan rua uluk tinan ne’e sei regulariza iha Marsu, no saláriu ba Marsu bele selu deit iha Abríl.

Fontes husi ministériu seluk ba Rafa.tl hatete katak iha problema iha prosesu pagamentu, hanesan atrazu, renegosiasaun no revizaun kontratu.

Tuir lei, kontratu ne’ebé la tuir tabela iha aneksu tenke renegosia iha prazu loron 30 depois diploma tama iha vigor, ne’ebé remata iha loron 03 fulan-Marsu.

Maski iha ministériu balun la iha problema ho pagamentu iha fulan-Janeiru no fulan-Fevereiru, seidauk iha garantia katak saláriu ba fulan-Marsu sei selu tuir tempu.

“Situasaun ida-ne’e halo ema barak preokupadu kona-bá posibilidade ko’a saláriu,” hatete fonte ida husi Administrasaun Públika.

Debate kona-bá papel CFP

Diferensa iha implementasaun lei iha instituisaun sira halo traballadór sira preokupadu no mosu debate kona-bá papel Komisaun Funsaun Públika (CFP).

Jurista balun kestiona kompeténsia CFP atu avalia saláriu, tanba sira konsidera katak responsabilidade ne’e iha ministériu tutela.

“Orsamentu iha kontrolu husi ministru no órgaun ezekutivu. CFP la iha poder ezekutivu ba ministériu seluk,” hateten fonte judisiál ida.

Fonte seluk dehan katak CFP hanesan administrasaun indireta Estadu, nune’e labele kontrola direta administrasaun Estadu. Sira insiste katak lei la obriga CFP atu aprova kontratu, maski CFP halo prosesu pagamentu (payroll).

“Konstituisaun dehan Governu mak órgaun aas liu iha Administrasaun Públika,” hatete fonte ida.

Maibé, fonte judisiál seluk la konkorda no konsidera katak CFP iha papel fiskalizasaun no bele lidera prosesu ne’e.

 Problema iha lei no implementasaun

Jurista sira konsidera katak dekretu-lei ne’e la toma iha konta komplesidade situasaun kontratadu sira, inklui traballadór kazual, sira ne’ebé simu saláriu hanesan funsaun públika, nomeasaun konfiansa polítika no tékniku no espesialista.

Parte boot husi kontratadu kazual sira agora iha saláriu ki’ik liu, eskala mínimu iha tabela foun, no iha interpretasaun oin-oin kona-ba ajustamentu.

Iha sentidu kontráriu, funsionáriu balun bele hetan redusaun boot iha saláriu tanba la iha lisensiatura, maski iha esperiénsia no kontribuisaun.

“Kestaun sira ne’e bele afeta funsionamentu, tanba aplika saláriu ki’ik ba ema ne’ebé iha esperiénsia,” hatete fonte ida.

Dekretu-lei ne’e mós hamosu debate iha órgaun soberania hanesan Parlamentu Nasionál no Prezidénsia Repúblika, tanba iha elementu kontraditóriu kona-ba aplikasaun lei.

Limite no tempu implementasaun

Diploma ne’e la aplika ba empreza públika, entidade independente reguladora no Banku Sentrál Timor-Leste.

Problema seluk mak tempu implementasaun, tanba diploma komesa aplika depois Orsamentu Jerál Estadu 2026 remata, ne’ebé bele presiza alterasaun.

Objetivu no mudansa prinsipál

Dekretu-lei 3/2026, 03 Fevereiru, estabelese rejime foun no anula diploma tuan, ho objetivu atu mellora jestaun públika, garante prinsípiu kustu-benefísiu no aumenta produtividade no kualidade servisu.

Prosesu rekrutamentu agora obrigatoriamente públiku, ho anúnsiu vaga antes loron 15  ho  etapa selesaun 8.

Iha situasaun urjente, bele uza rekrutamentu diretus ho justifikasaun. Tabela saláriu foun define: Tékniku espesializadu: US$750 to’o US$3000 kada fulan. Profisionál espesializadu: US$750 to’o US$5000 kada fulan, maibé, jurista balun alerta katak prosesu rekrutamentu komplikadu no bele demora liu fulan haat.

Kestaun legal no regras kontratu

Fonte sira hatete katak, tabela remuneratória foun tenke aplika de’it ba kontratu foun, la’ós ba kontratu tuan, tanba bele viola prinsípiu labele hamenus saláriu, seguransa jurídika no protesaun konfiansa.

Diploma ne’e define katak kontratu bele tempu badak (to’o  fulan 6) ka tempu naruk (liu husi  fulan 6), ho durasaun másimu fulan 60. Renovasaun kontratu: máximo dala-4, labele automátiku, presiza justifikasaun, aumentu saláriu de’it se avaliasaun “excelente”.

Ba kontratu tempu badak, bele aplika taxa diária ho akrésimu 15%. Espesialista internasionál bele simu to’o 2,4 vezes valor máximu tabela. Polémika kona-bá aplikasaun dekretu-lei ne’e sei kontinua, no halo debate iha Ministériu Finansas no CFP kona-bá posível alterasaun. Maski objetivu mak di’ak, implementasaun sei enfrenta dezafiu boot ne’ebé presiza klarifikasaun no ajustamentu.

Reportajen Ekipa Rafa.tl

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!