Noticias

Konsellu Ministru Aprova Alterasaun Dahuluk Ba Dekretu-Lei Ne’ebé Estabelese Orgánika Servisu Migrasaun

todayJanuary 7, 2026 66 21

Background
share close

DILI, RAFA.tl–Konsellu Ministru aprova  projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta  husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, relasiona ho alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei ne’ebé estabelese Orgánika Servisu Migrasaun (SM) nian, ho objetivu atu konsolida modernizasaun no hametin efisiénsia operasionál jestaun migrasaun nian iha Timor-Leste.

Notísia Relevante: Governu Timor-Leste Aprova Planu Estratéjiku Ba Seguransa Interna 2011–2040

Iha komunikadu ofisiál ne’ebé Rafa.tl asesa husi Gabinete Mídia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Kuarta (07/01/2026) haktuir, alterasaun dahuluk ida-ne’e halo ajustamentu estruturál sira ne’ebé importante liu, ho alvu ba organizasaun Servisu Migrasaun nian, ho foku ba área prinsipál tolu: sentraliza koordenasaun servisu apóiu nian, hametin kapasidade jurídika no institusionál  no mós halakon redundánsias organizasionais.

Alterasaun ne’e introdús Koordenadór Jerál ida ba Servisu Apóiu, ne’ebé responsável ba koordenasaun integrada hosi gabinete apóiu nian, sentraliza no espesializa estrutura jurídika hodi transforma sai Diresaun Nasionál Servisu Jurídiku, Azilu no Refujiadus, no mós halakon delegasaun territoriál sira, hodi konsentra atividade operasionál tomak iha postu fronteira sira.

Alterasaun ida-ne’e nu’udár pasu ida tan iha modernizasaun kontínua setór fronteira nian, hodi konsolida sistema migrasaun ida ne’ebé efisiente, lais no espesializadu liu.

Implementasaun estrutura organizasaun foun ida-ne’e sei permite Servisu Migrasaun atu hatán ho efetivu liután ba dezafiu kontemporáneu mobilidade internasionál nian, hodi mantein padraun profisionalizmu ne’ebé aas no kumpre padraun internasionál jestaun fronteira nian.

Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-bá Primeira Alterasaun ba Dekretu-Lei nú. 73/2023, ne’ebé introdús ajustamentu balun de’it iha organizasaun Ministériu Interiór nian, ho objetivu atu hasa’e efikásia no inefisiénsia bainhira hala’o servisu sira Ministériu nian. Reorganizasaun funsionál foka ba redistribuisaun responsabilidades entre diresaun nasionál sira, halakon redundánsias no promove sinerjia operasionál sira liu hosi reestruturasaun ba estrutura sira ne’ebé iha ona.

Medida prinsipál sira inklui transformasaun Diresaun Nasionál Administrasaun no Planeamentu iha Diresaun Nasionál Administrasaun, Arkivu no Formasaun, reorganizasaun Diresaun Nasionál Lojístika, Jestaun Patrimóniu no Arkivu ba Diresaun Nasionál Lojístika no Jestaun Patrimóniu, nune’e mós halo ajustamentu ba responsabilidade Diresaun Nasionál Rekursus Umanus nian no esklaresimentu ba papél Gabinete Apóiu Jurídiku no Asesoria no mós Gabinete Seguransa.

Alterasaun ida ne’e nu’udár optimizasaun organizasionál ida ho impaktu orsamentál mínimu, hodi kontribui ba klareza funsionál ne’ebé boot liu, hametin koordenasaun entre servisu no bele hamenus kustu operasionál sira. Medida ne’e tuir duni Programa Governu Konstitusionál IX nian hodi reafirma kompromisu atu hadi’a nafatin funsionamentu hosi instituisaun seguransa Estadu nian.

Reportajen ekipa Rafa.tl

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!