Destaques

RFTL-FOKUPERS ho JSMP husu Reitór UNTL Suspende Dosente MFB Ne’ebé Pratika Asédiu Seksuál

todayOctober 8, 2025 90

Background
share close

DILI, RAFA.tlRede feto Timor-Leste (RFTL) hamutuk ho FOKUPERS no Judicial System Monitoring Program (JSMP) husu ba Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) liuhosi Magnifiku Reitór no unidade pro-reitoria atu emidiatamente foti asaun hodi suspende suspeitu MFB hosi kna’ar nu’udar manorin na’in hodi hein prosesu tuir mai.

Notísia Relevante: Estudante Sira Denúnsia Dosente MFB Prátika Asédiu Seksuál

Portavós Silveiro da Silva de Araújo, liuhosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha salaun FOKUPERS, Dili, Kuarta (08/10/2025),  fó hanoin ba UNTL liuhosi Konsellu Disiplinár atu loke prosesu investigasaun ho rigór, imparsial no transparansia, ba suspeitu sira neʼebé prátika aktu violénsia asédiu seksuál iha kampus.

“Husu ba UNTL tenke aplika sansaun disiplinár ba autór ne’ebé kulpadu bazeia ba gravidade kazu no labele admite ema neʼebé hanesan predatór seksuál atu kontínua kna’ar hanesan manorin nain,” Silveiro da Silva de Araújo hateten.

RFTL-FOKUPERS ho JSMP mós husu ba Ministériu Edukasaun ho seriedade atu obriga eskola sira hotu hosi nivel primaria to’o ensinu superiór atu estabelese mekánizmu simu keixa ka denúnsia ho konfidensialidade seguru no sentradu ba vítima iha eskola sira.

Husu ba Ministériu Edukasaun foti responsabilidade nu’udar estadu atu implementa Rekomendasaun CEDAW Komite ba Estadu Timor-Leste iha Maiu 2023 kona-bá asegura ambiente edukasaun ne’ebé seguru no iha fasilidade ijiene no saneamentu ne’ebé livre hosi violénsia bazeia ba jéneru hasoru feto no labarik-feto sira, inklui transporte seguru ba no hosi eskola sira.

“Investiga, prosesa no fó kastigu adekuadu ba kazu asédiu no violénsia bazeia ba jéneru, inklui kastigu korporál, hasoru labarik-feto no feto sira iha instituisaun edukasaun no fornese protesaun imediata ba vítima sira,’ Silveiro da Silva de Araújo afirma tan.

Organizasuan naun governamental sira ne’e mós husu ba dosente sira atu labele uza sira-nia influénsia no superioridade no vulnerabilidade estudante sira nian hodi atinje sira-nia nesesidade no dezeju seksuál.

“Hatuur ita-boot sira-nia maturidade hanesan edukadór no mós kaer metin ba orientasaun Nú. 12/2017, 9 de Agosto, husi Komisaun Funsaun Públika kona-bá prevensaun no kombate asédiu seksuál iha funsaun públika,” Silveiro da Silva de Araújo fó hanoin.

RFTL-FOKUPERS ho JSMP husu mós ba Ministériu Edukasaun atu kria sistema avaliasaun ida neʼebé mak transparente no regula atividade eskola nian hotu tenke halo iha resintu eskola nian, labele fora hosi resintu eskola nian.

Husu mos ba Provedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) atu asegura implementasaun Lei liuhosi monitorizasaun ba lei sira Manuais, Regularmente iha implementasaun sira ho efikas tuir prinsipiu direitus umanu no Boa Governasaun.

Rede feto Timor-Leste (RFTL), hamutuk ho FOKUPERS no Judicial System Monitoring Program (JSMP), manifesta mós preokupasaun sériu relasiona ho keixa ka denúnsia ba kazu asédiu seksuál no abuzu seksuál ne’ebé akontese iha instituisaun edukativa sira.

Akontesimentu sira ne’e hatudu katak Estadu Timor-Leste falla tebes iha nia mekanizmu prevensaun protesaun no denúnsia neʼebé eziste iha sistema edukativu.

Ba públiku nia koñesimentu, asédiu seksual mak komportamentu ida ne’ebé la ho hakarak ka la desejadu ho natureza seksuál neʼebé afeta dignidade feto no mane ka konsidera ofensivu ho liafuan ka verbal,  la ho liafuan ka non-verbal ka fizikamente,  hanesan tau liman ka halo koméntariu sujestivu halo koméntariu ho natureza seksual, hatudu pornografia, husu favor seksual ka kria ambiente serbisu ne’ebé intimidadu, hostil, humilhante no halo vitima sente inseguru ka la-komfortavel iha fatin públiku sira.

Enkoraza Estudante Feto sira Brani Ko’alia Sai ba Públiku

Rede Feto Timor-Leste (RFTL) kondena aktu asédiu seksuál ne’ebé deskonfia komete husi dosente ho inisial MFB iha UNTL no enkoraza atu estudante feto sira brani ko’alia sai ba públiku, tamba Universidade la’os fatin atu pratika asédiu seksuál.

Rede feto Timor-Leste hanesan organizasaun naun governmental (ONG), ida ne’ebé hamrik atu halo advokasia hodi defende no proteje feto sira, fo sai karta aberta ida iha loron Tersa-Feira (07/10/2025) hodi esklarese katak sira nia parte kondena tebes aktu immoral sira ne’ebé kontinua la fo seguru ba feto iha iha instituisaun publiku sira

Iha komunikadu ne’ebé Rafa.tl asesu haktuir, Universidade tenke sai fatin seguru ida ba komunidade akedemika tomak, liu-liu ba feto sira ne’ebé estuda, kualker forma violénsia partikularmente asédiu no violénsia seksuál nu’udar violasaun grave ba direitu umanu no krime ne’ebé labele perdua, tanba universidade hanesan fatin ida atu haforsa edukasaun no moral ba sosiedade.

Bazeia ba informasaun ne’ebé RFTL asesu iha ona insidente oi-oin ne’ebé involve indívidu sira ne’ebé alegadamente komete asédiu verbal, koresaun fisiku no ameasa hasoru estudante feto sira, vítima sira relata kataka sira sente tauk, intimidadu no la iha kanál seguru atu relata, situasaun ida ne’e reflete ambiente permisivu ida ba violensia bazeia ba jeneru no failansu ida ida sistema protesaun sira kampus nia ida ne’e la mentavel tebes.

Liu husi karta aberta ida ne’e Rede Feto apela ba lideransa UNTL atu;

  • Estabelese kedas taks force indepedente ne’ebé involve peritu direitus umanus feto, psikologu feto no representante organizasaun feto sira atu investiga kasu ne’e ho transparante, justu, no husu vitima nia prespetiva;
  • Asegura protesaun maximu ba vitima no sasin sira husi forma intimidasaun ka vigansa hotu-hotu;
  • Hala’o progresu legal internu no kopera ho polisia PNTL ba prosesu penál tuir lei númeru 7/2010 kona-bá lei kontra violensia domestika no Timor-Leste no komprimissu internasionál sira ezistenti;
  • Imoplementa rigorozu no todan ba autór sira ne’ebé hetan kulpadu inklui ezonerasaun ka dominasaun ba dosente ka funsionariu sira, supresaun ka expulsaun ba estudante ne’ebé komete aktu sira ne’e;
  • Apela ba reitor no estrutura hirarkia hodi husu ba komisaun funsaun públika ba hola medidas tuir lei no justisa;
  • Adota kedas no habelar regulamentu ka protokolu ida ne’ebé klaru no fasil atu asesu ba jere violensia seksuá iha kampus.

Ba sivitas akademikas ensinu superior sira hotu iha Timor-Leste tomak atu;

  • Servisu hamutuk hodi kria kultura kampus ida ne’ebé seguru ne’ebé respeita igualidade jeneru no la tolera violensia iha forma saida deit;
  • Suporta vitima sira no hadok-an fo sala ba vitima

Ba governu no PNTL

  • Tau atensaun sériu ba kasu ne’e no tau atensaun katak prosesu legal la’o la ho interferénsia no firme;
  • Husu komisaun funsaun publika hola medidas rigor no tuir prosesu investigasaun;
  • Husu mos ba ministeriu ensinu superior siensia no kultura ho seriu atu avalia prestasaun servidu dosenti sira iha UNTL;
  • Ami rede feto pronto atu apoiu legal no psikososial, ba vitima sira liu husi ami nia kna’ar fo asistensia vitima nia;
  • Edukasaun ema hotu nia direitu no direitu atu aprende lahó tauk maka direitu ne’ebé fundamental liu.

Rede Feto kondena forte prátika violasaun no asédiu seksuál hasoru estudante feto tanba relasaun subordinasaun. Tanba ne’e rede feto kontinua apoiu tomak ba feto maluk sira, ho igualidade solidariedade no respeito nu’udar feto forte no unidade iha nia diversidade, feto tenki brani ko’alia sai hodi hamate aktu immoral oi-oin hasoru feto.

Ho baze lei sira ne’ebé vigora iha RDTL hanesan lei kontra violénsia hasoru feto iha fatin domestiku no publiku maka kondena tebes aktu sira ne’ebé komete rasik hein katak magnifiku reitor no nia hirarikia bele hola medidas justu tuir estatutu universidade nasional Timor Lorosa’e nia.

Bazeia ba Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste RDTL artigu 59 katak, feto ho mane iha direitu atu asesu ba nivel hotu-hotu, tanba ne’e feto nia asesu nia asesu iha nivel universidade nu’udár direitu fundamental no parte integrante ba dezenvolvimemtu RDTL.

Reportajen ekipa Rafa.tl

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!