Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
Iraun hasoru Uzbequistão iha jogu ne’ebé garante kualifikasaun ba Kopa Mundiál 2026, iha Marsu 2025. Fonte: Wikimedia Commons.
DÍLI, RAFA.tl – Iraun sei la partisipa iha Kampionatu Futebol Mundiál 2026, tuir informasaun ne’ebé fó sai husi ministru desportu Iraun Ahmad Donyamali, iha entrevista ho televizaun estadu nian.
“Iha sirkunstánsia saida de’it ita la bele partisipa iha kopa mundiál,” dehan Ahmad Donyamali, konfirmadu katak Iraun sei la tuir turneiu ne’ebé sei hahú iha loron 11 fulan-Juñu iha Estadus Unidus, Méxiku no Kanadá.
Partisipasaun Iraun nian sai risku, hafoin iha 28 fulan-Fevereiru 2026, bainhira Estadus Unidus Amérika no Israel halo operasaun militár hamutuk kontra Iraun. Atake ne’e halo ema mate liu 1.300, inklui ayatollah Ali Khamenei, lider supremu Irão ne’ebé lidera nasaun ne’e desde 1989.
Iraun responde ho atake retaliasaun ba Israel, baze militár Estadus Unidos nian iha rejiaun, no mós ba nasaun sira iha Golfo Pérsiku, no taka Estreitu Ormuz.
“Tanba rejime koruptu ida ne’e oho ami-nia lider, iha sirkunstánsia saida de’it ami labele partisipa. Ami-nia oan sira la seguru, no liu-liu kondisaun atu partisipa mós la iha,” dehan Donyamali.
“Tanba asaun malísia sira ne’ebé sira halo kontra Iraun, sira obriga ami atu hasoru funu rua iha fulan hitu ka sia nia laran, no oho no martiriza rihun ba rihun ami-nia povu. Tanba ne’e, klaru tebes ami labele orezente iha turnamentu ne’e,” nia dehan tan.
Prezidente FIFA, Gianni Infantino, dehan iha semana ida ne’e nia halo reuniaun ho prezidente Estadus Unidus, Donald Trump, no hetan garantia diplomátika husi nia.
“Iha diskusaun sira ne’e, Prezidente Trump reafirma katak ekipa Irão, naturalmente, bem-vindu atu kompete iha turnamentu iha Estadus Unidus,” dehan Infantino.
Trump rasik antes ne’e mós dehan katak, nia la preokupa ho asuntu ne’e:
“Lolós ha’u la importa, se Irão joga ka lae,” dehan Trump, tuir portal Polítiku.
To’o agora, FIFA seidauk fó komentáriu ofisiál kona-bá deklarasaun Ministru Iraun nian iha loron 11 fulan-Marsu, no seidauk anúnsia mudansa ruma ba kalendáriu ka kompozisaun grupu sira.
Iraun mak únika nasaun ne’ebé la partisipa iha simeira planeamentu FIFA ba nasaun sira ne’ebé sei tuir kopa mundiál, ne’ebé realiza semana kotuk iha Atlanta, sinál ida katak Iraun dook liu husi kompetisaun ne’e.
Iha Marsu 2025, Iraun sai selesaun segundu iha mundu atu garante partisipasaun iha kopa Mundiál 2026, hafoin empata 2-2 ho Uzbequistaun iha Estádiu Azadi, iha Teeraun.
Ekipa Iraun termina iha primeiru lugar Grupo A iha faze kualifikasaun Konfederasaun Aziátika Futeból ( sigla inglés AFC), domina faze apuramentu ne’e ho forma kredível.
Iha sorteiu ne’ebé realiza iha Washington iha fulan-Dezembru 2025, Iraun tama iha Grupo G, hamutuk ho Béljika, Ejitu no Nova Zelândia.
Jogu tolu faze inisiál ne’e planeia atu realiza iha Estadus Unidus, iha Los Angeles (SoFi Stadium) no ida iha Seattle (Lumen Field).
Se Iraun partisipa, ne’e sei sai partisipasaun dahitu iha Kampionatu Mundiál, no “ne’e mak partisipasaun ba dala haat tutuir malu, hafoin Brazil 2014, Rússia 2018 no Qatar 2022.”
Artigu 6.º husi regulamentu kopa Mundiál 2026 dehan katak, ekipa ida ne’ebé retira-aan husi kompetisaun to’o loron 30 molok jogu dahuluk, sei hetan multa mínimu 250.000 francu suíçu (besik 320 mil dólares Amerikanu).
FIFA mós bele impoin sansaun disiplinár adisionál, inklui posibilidade atu esklui nasaun ne’e husi kompetisaun sira iha futuru.
Regulamentu mós fó poder ba FIFA atu substitui federasaun ne’ebé la partisipa ho federasaun seluk. Se ne’e akontese, selesaun substitui Iraun nian provavelmente sei hili husi nasaun sira iha Konfederasaun Futeból Aziátika (sigla ingles-AFC).
Reportajen Ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Irão Sei La Partisipa iha Kopa Mundiál 2026 – Ministru Desportu Irão
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt