Ouvir RAFA Ritmo, Voz e Coração de Timor
PM Xanana Gusmão akompaña husi CEO ETO, Nilton Telmo Gusmão dos Santos ho espoza Cidália dos Santos iha serimonia lansamentu Parque Industrial ETO iha Aldeia Carlilo, Suku Aiteas, Postu Administrativu Manatuto Vila, Munisípiu Manatuo, Segunda (30/03/2026). Imajen/Rafa.tl
MANATUTO, RAFA.tl- Diretór Ezekutivu grupu empreza Esperança Timor Oan (ETO), Nilton Telmo Gusmão dos Santos, deklara investimentu parque industriál iha Manatuto la’ós deit ba negósiu, maibé atu kontribui ba dezenvolvimentu nasionál, ne’ebé unidade sira hotu integra sistema ne’ebé liga malu, agrikultura, peska, indústria no lojístika hodi kria ekonómia ida independente no sustentável ba Timor-Leste.
Notísia Relevante: Investimentu Parque Industriál ETO Hatudu Sinal Pozitivu Ba Poder Lokál Manatuto
Diretór Ezekutivu, ETO, Nilton Telmo Gusmão dos Santos, iha nia diskursu, iha serimonia lansamentu primeira pedra ba zona industrial ETO iha Beadi, Aldeia Carlilo, Suku Aiteas, Postu Administrativu Manatuto, Segunda (30/03/2026) hateten, lansamentu investimentu ne’e reprezenta konkretizasaun husi mehi boot ETO nian ba harii fatuk dahuluk nu’udar aliserse foun ba futuru zona foun parke industriál iha Manatuto, rai ne’ebé sente hanesan parte husi nia identidade tanba hanesan mós jerasaun Manatuto oan husi nia inan Armandina Gusmão.
Desizaun hili Manatuto hanesan fatin atu hahú etapa foun ida ba dezenvolvimentu ekonomiku no industrializasaun la’ós desizaun aleatória maibé bazeia ba pozisaun jeografika ne’ebé estratejika iha mapa Timor-Leste.
Nilton agradese ba Prezidente Autoridade Manatuto no komunidade Manatuto oan hotu ba apoiu no permisaun korijoza hodi foti desizaun importante tebes hodi aseita ba projetu investimentu grupu empreza ETO nian ne’ebé atu kontribui ba dezenvolve rai Manatuto sai realidade hodi hasoru polítika desentralizasaun podér lokál.
Agradese ba Ministru Administrasaun Estatál, Tomas do Rosário Cabral ne’ebé ho vizaun estratéjiku no persisténsia iha komunikasaun ho ETO-Group nune’e hametin konfiansa no fó dalan hodi foti desizaun atu investe iha Manatuto.
Ministru Justisa, Sérgio Hornai, liu-liu ba departamentu rai no propriedade ba servisu profisionál, rigor tékniku hodi garante seguransa jurídiku ba implementasaun projetu ida ne’e.
Ba Ministeriu komérsiu no industria, hamutuk ho Trade Invest, no autoridade nasionál ambientál tanba sira mak empreza grupu ETO nia parseiru estratéjiku desde tempu uluk no kooperasaun fó rezultadu konkreta ona hanesan produsaun bee hemu iha Dili (Gota) no mós Liquiça no Indústria prosesamentu kafe (KTON) iha Glenu-Ermera.
Governu no seitór privadu serbisu hamutuk ho forma koordenada no efisiente bele lori rezultadu ne’ebé sustentável no benefikus ba dezenvolvimentu nasaun.
Timor-Leste iha momentu desizivu ida iha nia istória ekonomika, ejista ona sinál pozitivu sira ba kresimentu maibé nasaun sei infrenta nafatin frajilidade estruturál ne’ebé presija korajen, vizaun no asaun konkreta atu halo tranzisaun ba modelu ida ne’ebé mais produtivu, mais diversifikadu no lideradu husi seitór privadu.
“ETO la’ós mai deit nu’udar investidór maibé sai hanesan parte ida husi solusaun, ho prontidaun no determinasaun, ami sei kontinua investe iha indústria transformadora hodi kontribui direita ba diversifikasaun ekonomia nasionál no redus dependénsia ba importasaun,” Nilton Telmo Gusmão dos Santos hateten.
Governu halo ona investimentu estratéjika iha infraestrutura hanesan sentrál elétrika, Portu, estrada no ponte, inklui konetividade dijitál. No investimentu hirak ne’e sai fundamentu ba estimula atividade ekonómika no agora responsabilidade iha hotu-hotu ne’ebé utiliza baze ida-ne’e atu impulsiona produsaun iha rai laran, kria valor adisionál no aumentu empregu kualifikadu no transforma estrutura ekonómia Timor-Leste.
“Se ita halo mudansa agora, ita sei kontinua depende. Maibé se ita serbisu hamutuk, governu no seitór privadu nasionál, ita bele asegura futuru ekonómiku ida ne’ebé mais forte, independente no sustentável iha ita nia nasaun. Ida-ne’e maka lojíka ne’ebé orienta etapa foun iha ita nia dezenvolvimentu. Produs iha rai laran, kria empregu iha rai laran no hadomi produsaun rai laran,” Nilton tenik.
Nilton Gusmão subliña, intensaun husi investimentu ida-ne’e la’ós deit atu halo atividade negósiu, maibé reflete kumpromisu forte ETO nian atu kontribui ba diversifikasaun ekonómia Timor-Leste, aliña ho vizaun estratéjiku governu nian ba dezenvolvimentu ekonomiku no planu estratéjiku dezenvolvimentu nasionál.
Durante tempu naruk ekonómia Timor-Leste depende barak importasaun, tanba ne’e ETO nu’udar entidade ekonómiku no parseiru estadu nian ne’ebé eziste desde tinan 2000, komprometidu atu kontinua investe no kolabora ho governu no autoridade lokal sira hodi diversifika ekonómia iha rai laran liu husi aposta iha seitór produtivu sira ne’ebé bele kria kampu servisu ba povu timoroan no kontribui ba kreximentu ekonómiku nasionál.
Reportajen ekipa Rafa.tl
Written by: RafaFM
Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.
Copyright Rafa.tl - Desenvolvido por Justweb.pt