Destaque

Governu Sei Estabelese Grupu Traballu Tékniku Halo Jestaun Ba Arrendamentu Rai Estadu iha Teritóriu Nasionál

todaySeptember 30, 2025 169 4

Background
share close

DILI, RAFA.tl– IX Governu Konstitusionál, liu husi Ministériu Justisa, sei estabelese grupu traballu tékniku interministeriál hodi halo jestaun ba arrendamentu rai estadu iha teritóriu nasionál.

Notísia Relevante: Banku Mundiál Rekomenda Pontu Tolu, Administrasaun Rai Modernu Ba Transformasaun Ekonómika iha Timor-Leste

Grupu traballu tékniku interministeriál ne’e kompostu husi Ministeriu Finansa (MF), Ministeriu Planemantu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Ministeriu Obras Publiku (MOP), Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) ho mós Banku Mundiál

Ministériu Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai bainhira  partisipa iha lansamentu Relatóriu Ekonómiku Banku Mundiál nian kona-ba, “Rai mak Oportunidade: Oinsá Administrasaun Rai Modernu Bele Loke Timor-Leste Nia Transformasaun Ekonómika”, iha Múzeu Rezisténsia Timorense (MRT), Dili, Tersa (30/09/2025), informa Banku Mundiál sei apoiu Timor-Leste atu dezenvolve arrendamentu rai hodi proteje sidadaun hotu  nia direitu ba rai.

Nia afirma semináriu ne’e  importante teb-tebes tanba Governu halo parseria ida metin ho Banku Mundiál, oinsá atu haree sira ninia peskiza balun sira halo hanesan institusional finansiál rasional ne’ebe iha ninia rekonesemntu Internassional, ho esperensia barak ne’ebe sira kontribui ona ba nasaun sira seluk, ho ida duni maka Governu haree liu husi diskusaun sira ne’ebé naruk hamutuk ho Ministériu Finansa, Ministeriu Planemantu Investimentu Estratejiku, Ministeriu Obras Publiku no mós Ministeriu Administrasaun Estatál.

“Ita estabelese grupu traballu ida, akordu entre liña ministeriál sira para haree ba ita-nia polítika iha setór justisa nian, liliu kona-bá téknika diresaun terras propiedades ne’ebé halo jestaun ba iha ita-nia propriedade,” Ministru Justisa Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai hateten.

Governante ne’e hatutan parte justisa liliu Terras Propriedade halo ona esforsu hodi halo kolaborasaun ho sosiedade sivíl sira hodi halo levantamentu ba arrendamentu  ba sidadaun sira nia rai privadu no mós rai Estadu atu bele atribui sertifikadu hodi halo rekoinesementu  ba dominiu rai sira ne’e.

Iha fatin hanesan, Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freemad hatete ba implementasaun lei ba rai ne’e sei iha difikuldade atu sai direitu ka nain  lolos ba rai.

“Ita haree obstákulu no difikuldade lubuk ida, sai iha impedimentu ba dezenvolvimentu ekonómia no ba Estadu, rajaun tanba ida-ne’e sai obstákulu  ida maka kontribui ba inserteja, se mak sai nain lolos ba rai, se mak sai direitu fó aluga, ka fa’an no halo atividades no investimentu ligadu ho rai, ne’ebe iha ne’e sai impedementu hodi uza rai ba seguru imprestimu ka finansiamentu ne’ebe hetan husi banku,” Divid Freemand hateten.

David Freemand subliña katak, Banku Mundiál nafatin apoiu  Governu hodi buka solusaun no asegura katak ema hotu  iha direitu ba rai ne’ebé garante iha Konstituisaun Repúblika Demokrátiku Timor-Leste nian.

Peskiza ne’ebé Banku Mundiál publika, la’ós halai deit ba ekonómia, maibé ba mós injustisa sosiál, oinsá bele asegura no proteje sidadaun sira hotu nia direitu ho ekuidade no kualidade ba baze legal ida.

“Previsaun ba tinan ida ne’e ami bele atinji pontu balun di’ak, hanesan taxa ne’ebe diak kompara ho tinan hirak ba kotuk, no previzaun ba tinan oin, laiha serteja tanba depende ba investimentu pribadu, politika publiku no seluk tan,” David Freemand subliña.

Nu’udar resposta, IX Governu Konstitusionál lansa ona ajenda reforma ne’ebé luan atu hametin sustentabilidade fiskál no apoia diversifikasaun ekonómika. Medida prinsipál sira inklui, Lei-Kuadru kona-bá Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika (Lei Nú. 3/2025), atu hasa’e transparénsia fiskál no dekretu-Lei Auditoria Interna foun ida atu hadi’a fiskalizasaun.

Reforma sira-ne’e marka mudansa estratéjiku ida ba akontabilidade ne’ebé boot liu no reziliénsia ba tempu naruk.

Reportajen ekipa Rafa.tl

 

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!