Justisa no Krime

Julgamentu Kazu Droga, Tribunál Aplika Tan Prizaun Preventiva Ba Arguidu IP

todayMay 1, 2026 45

Background
share close

Díli, 01 Maiu 2026 (RAFA.tl),  – Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli, Sesta (01/05/2026),  hatun despaxu hodi aplika medida koasaun prizaun preventiva ba arguidu  ba kazu droga ho inisiál IP  tanba deskonfia envolve iha krime tráfiku no atividade ilísita dorga ho tipu sabu-sabu.

Notísia Relevante: Kazu Tranzasaun Droga, Tribunál Aplika Medida Koasaun Prizaun Preventiva Ba Arguidu CF

Tribunál liu husi Juis  Estajiariu Amando Freitas, hatun mós medida koasaun ekonómika no termu identidade rezidénsia bá arguidu na’in-tolu seluk, ho  inisiál S, YM ho AF.

Arguidu na’in-tolu ne’e iha obrigasaun atu selu kustu koasaun ekonómika ho montante US$10,000.00,  ne’ebé distribui  bá  AF (US$5,000.00),  arguidu S (US$2,500.00) ho arguidu YM  (US$2,500.00).

Tribunál mós determina hodi foti arguidu  sira nia pasaporte no sei devolve falu dentru loron 30 bainhira arguidu sira kumpre ona medida koasaun ekonómika ne’e.

Iha audiénsia primeiru interogatóriu iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli, Prokuradór Matias Soares  ne’ebé reprezenta Ministériu Públiku, husu bá Tribunál atu aplika medida koasaun prizaun preventiva bá arguidu na’in-haat ne’e, tanba identifikadu nu’udar sidadaun estranjeiru no deskonfia envolve iha krime tráfiku no atividade ilísita kona-bá droga.

Ministériu Públiku konsidera krime ne’ebé arguidu sira komete ne’e grave bazeia  lei  númeru 2/2017,  kona-bá kombate tráfiku no konsumu Ilegál.

Prokuradór Matias Soares  konsidera katak medida koasaun prizaun preventiva mak apropriadu hodi garante prosesu investigasaun la’o ho di’ak no prevene risku ba arguidu sira halai sees husi teritóriu Timor-Leste, inklui evita atu estraga prova, ka influénsia testemuña sira.

Juis  Estajiariu Amando Freitas  hatun despaixu hodi aplika medida koasaun prizaun preventiva bá arguidu IP tanba konsidera katak nia iha indikasaun forte kona-bá envolvimentu iha atividade relasiona  ho droga, tuir lei númeru. 2/2017 iha artigu 7  no  artigu 26 , inklui alegasaun kona-bá posesaun no fasilitasaun ekipamentu bá konsumu droga.

Angelmo Pinto Akara, nu’udar Defensór Públiku haktuir desizaun Tribunál ne’e konsidera aspetu barak husi alegasaun hodi determina medida koasaun ne’ebé mais justu no adekuadu.

“Arguidu  ho inisiál IP de’it mak hetan medida koasaun prizaun preventiva, tanba tribunál konsidera katak nia prienxe rekezitu sira ne’ebé liga ho tranzasaun, transporta no fasilita materiál sira ba atividade droga,” Angelmo Pinto Akara informa ba jornalista sira hafoin audénsia primeira interogatóriu iha TJPID.

Ba arguidu  ho inisiál AF, defeza afirma katak nia kliente simu desizaun Tribunál no prontu atu kolabora ho justisa, inklui kumpri medida koasaun ekonómika ne’ebé   Tribunál aplika  bá nia.

Defensór Públiku Manuel Amaral, ne’ebé reprezenta arguidu IP, esplika katak Tribunál konsidera pena bá krime ne’ebé imputa bá  nia kliente bele liu tinan-lima, nune’e mak hili prizaun preventiva nu’udar medida koasaun ne’ebé razoável no proporsionál. Mézmu nune’e, arguidu hotu-hotu  sei iha direitu loron 30 nia laran atu halo rekursu ba desizaun Tribunál nian ne’e.

Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK), Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) hamutuk ho ekipa servisu sekreta, Segunda, 27 fulan-Abríl tinan 2026, halo operasaun no buska hodi detein arguidu na’in-haat ne’e iha parte Comoro tanba deskonfia envolve iha tranzasaun droga ho tipu sabu-sabu.

Notísia Relevante: PNTL Detein Sidadaun Estranjeiru Na’in-Lima Deskonfia Halo Tranzasaun Droga ho Tipu Sabu-Sabu

Jornalista: João Carlos/Editór: Vito Salvadór

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!