Justisa no Krime

Tribunál Foti Desizaun Pozitivu Kona-bá Violénsia Bazeia Ba Jéneru

todayMay 7, 2026 29

Background
share close

Díli, 07 Maiu 2026 (RAFA.TL)—Programa Monitorizasaun Sistema Judisiáriu (JSMP, sigla portugés) iha nia relatóriu tinan 2025  rekorda dezenvolvimentu pozitiva balu iha desizaun Tribunál nian mak tribunál inkorpora indemnizasaun sivíl iha kazu violénsia bazeia ba jéneru sira.

Notísia Relevante: JSMP: Setór Justisa Sempre La Livre hosi Esforsu no Tantativa Atu Hamenus Kapasidade Institusionál

Iha relatóriu JSMP ba setór justisa  tinan 2025 ne’ebé Rafa.tl asesa haktuir desizaun Tribunál nian iha kazu violénsia bazeia ba jéneru sira reprezenta mudansa pozitivu ida tanba JSMP releva katak aplikasaun indemnizasaun sivíl hamutuk ho pena prinsipál iha kazu violénsia doméstika no violénsia seksuál nu’udar prátika ne’ebé raru iha Tribunál sira hotu iha terítoria laran tomak. Maibé, iha tinan 2025, JSMP rejista progresu importante balun mezmu antes ne’e Tribunál sira introdús ona indemnizasaun sivíl maibé ho númeru ne’ebé limitadu.

JSMP fiar katak inkluzaun indemnizasaun sivíl iha kazu violénsia doméstika nu’udar medida ne’ebé sei hametin liután desizaun judisiál ba kazu violénsia doméstika. Embora mudansa hirak-ne’e seidauk institusionalizadu atu hatudu konsisténsia no uniformidade iha tribunál sira seluk, maibé evolusaun ne’e bele sai referénsia atu inspira juis sira seluk iha futuru.

 Dezafiu no preokupasaun sentrál sira

Alende avansu sira-ne’e, JSMP mós kontinua rejista dezafiu estruturál oioin. Dezafiu hirak-ne’e prinsipalmente ligadu ho kestaun lakuna institusionál (auzénsia hosi Supremu Tribunál Justisa), ne’ebé hamosu konfuzaun iha tinan barak nia laran, kapasidade no rekursu profisionál ne’ebé limitadu, fasilidade no infraestrura ne’ebé la reflete nesesidade feto no labarik iha kazu violénsia bazeia ba jéneru no ema ho defisiénsia, barreira jeográfika ne’ebé afeita direitu asesu ba justisa, adiamentu julgamentu deznesesáriu sein notifikasaun antisipada, kestaun no preokupasaun kona-ba maneira komunikasaun, linguajen no interasaun ne’ebé la hatudu sensibilidade iha kazu violénsia bazeia ba jéneru ne’ebé kada tinan JSMP aprezenta ona.

Entre dezafiu hirak ne’e, preokupasaun sentrál liu ne’ebé halo nakdoko sistema judisiál no ordenamentu sistema Estadu tomak mak interferénsia polítika direta ba papél no funsionamentu interna instituisaun judisiál sira. Partikularmente polémika nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu no Prezidente Supremu Tribunál Justisa ne’ebé hamosu krítika, lamentasaun no preokupasaun sériu kona-ba kestaun konstitusionalidade iha nomeasaun ne’e. Polémika ne’ebé provoka debate maka’as iha nível no kamada sosiedade tomak relasiona ho prinsípiu separasaun podér no independénsia judisiária, no mós preokupasaun relevante sira seluk kona-ba krize konstitusionál ne’ebé kompromete konfiansa públiku ba podér judisiáriu no sistema organizasaun Estadu tomak.

Interferénsia sira-ne’e koloka setór justisa no judisiáriu iha natureza ne’ebé vulnerável no frázil ba presaun no intimidasaun externa. Ida-ne’e la konsistente no kontra-produtivu ho esforsu no kompromisu polítika Governu Konstitusionál da-IX ne’ebé énfaze katak setór justisa nu’udar prioridade estratéjiku ne’ebé aliñadu ho vizaun polítika reforma justisa Primeriu-Ministru nian. Aprosimasaun hirak-ne’e envezde hametin setór justisa, maibé pelu-kontráriu hamate podér judisiáriu nia autoridade hodi ezerse ninia kompeténsia plena tuir lei no Konstituisaun.

Ezemplu real ida mak iha tinan 2025 nia rohan, estudante sira no kamada sosiál sira ne’ebé halibur-an iha movimentu kontra Lei Pensaun Vitalisia (LPV) ameasa atu halo manifestasaun iha tribunál nia-oin bainhira tribunál atrazu deside pedidu fiskalizasaun ba Lei Pesaun Mensál Vítalisia (LPMV) ka deside kontráriu ho maioria povu ne’ebé sira reklama katak sira reprezenta. Bainhira ida-ne’e akontese koloka tribunál iha risku no sei lori implikasaun sériu kona-ba independénsia judisiáriu nu’udar prinsípiu báziku-fundamentál hosi Estadu Direitu Demokrátiku

Alterasaun Lei Organizasaun Judisiáriu no Nomeasaun Kontroversial PTR

Debate no krítika públiku kona-ba nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu no Supremu Tribunál Justisa ne’ebé konstitui violasaun ba norma konstitusionál hahú kedas bainhira Governu aprezenta proposta alterasaun Lei Nú. 25/2021 kona-ba Lei Organizasaun Judisiáriu ho karater urjente ba Parlamentu Nasionál (PN). Proposta alterasaun ne’e no finalmente aprovadu liuhosi plenária extraordináriu iha PN, iha 16 fulan-Abríl 2025 ho rezultadu; a-favor: 39, kontra: 18 no abstensaun na’in ida (1). Maski hetan reazen maka’as hosi bankada opozisaun parlamentár, akademista, membru majistradu judisiáriu, jurista no sosiedade sivíl, maibé PN no Prezidente Repúblika ignora krítika públiku no kontinua dekreta promulgasaun ba lei refere.

Bazeia ba alterasaun daruak ne’e, Prezidente nomea Afonso Carmona ba Prezidente Tribunál Rekursu no mós nu’udar Prezidente Supremu Tribunál Justisa tuir ba Artigu 2 Lei Nú. 4/2025 Lei Organizasaun Judisiária.

Nomeasaun ne’e hasoru kedas reazen hosi internál membru majistradu judisiáriu ne’ebé ezerse knaar iha Tribunál Rekursu no Supremu Tribunál Justisa liuhosi asaun petisaun inisiál providénsia kautelár ba iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili (TJPID). Mezmu ikusmai, Tribunál indefere pedidu ne’e, maibé asaun ne’e hatudu mensajen forte ho sentidu atu aprezenta kontestasaun nu’udar manifestasaun jestu objesaun no protestu maka’as kontra desizaun Prezidente Repúblika nian.

Hafoin ida-ne’e, iha loron 08 fulan-Maiu 2025, bankada opozisaun kompostu hosi Fretilin no Partidu Libertasaun Populár (PLP) esplora mekanizmu konstitusionál hodi aprezenta pedidu fiskalizasaun abstrata ba Tribunál Supremu Justisa tanba konsidera provizaun tranzitóriu iha alinea 2 hosi Artigu 76-A inkonstitusionál ka viola orden konstituisaun.

Iha 31 fulan-Jullu 2025, plenaria Tribunál Supremu Justisa pronúnsia akordaun kona-ba materia fiskalizasaun abstrata susesiva konstitusionalidade ba Artigu 2 Lei Nú. 4/2025 alterasaun daruak, hosi Lei Nú. 25/2021 kona-ba Lei Organizasaun Judisiáriu.

Iha akordaun plenaria Tribunál Supremu Justisa nian konsidera katak artigu ne’e “inkonstitusionál” ho efeitu forsa obrigatoria jerál. Ne’e signifika katak aktu hotu-hotu ne’ebé atua bazeia ba lei referidu, inklui nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu ne’ebé mós nu’udar Prezidente Tribunál Supremu Justisa, konsidera inválidu hahú hosi loron ne’ebé lei ne’e tama iha vigor.

Iha akordaun ne’e enfaze katak Prezidente Repúblika labele halo nomeasaun bazeia ba lei ida-ne’e, tanba lei ida-ne’e viola Konstituisaun, liuliu prinsípiu separasaun podér no jurisdisaun eskluziva Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian. Tanba ne’e, Prezidente Repúblika iha obrigasaun atu respeita akordaun Tribunál Supremu Justisa hodi nomeia Prezidente Tribunál Rekursu (Prezidente Tribunál Supremu Justisa) ne’ebé reflete rekizitu ne’ebé prevee iha Konstituisaun.

Mezmu akordaun Tribunál Rekursu konsidera Artigu 2 Lei Nú. 4/2025 nu’udar baze ba nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu no Supremu Tribunál Justisa ne’e inkonstitusionál, Prezidente Repúblika mantein ninia pozisaun, ignora notifikasaun akordaun Tribunál Rekursu no la kumpri desizaun ne’ebé mai hosi autoridade judisiáriu.

Protestu no krítika sira lansa maihosi nivel entidade oioin hanesan partidu opozisaun iha Parlamentu Nasionál, jurista, akademista, sosiedade sivíl, até inklui Koodenadora Grupu Traballu Reforma Justisa, Lucia Lobato ne’ebé ezerse knaar lidera polítika reforma justisa iha Primeriu-Ministru Governu Konstitusionál da-IX, halo apelu aberta liuhosi knaal mídia oioin hodi husu Prezidente Repúblika kumpri akordaun Tribunál Supremu Justisa nu’udar desizaun aas liu iha Estadu Direitu Demokrátiku. Infelizmente, Prezidente Repúblika kontinua ignora krítika, apelo no reazen públiku no mantein Prezidente nia pozisaun.

Tanba Prezidente Repúblika ignora reazen no protestu hirak ne’e, ate ignora akordaun Tribunál Rekursu (Tribunál Supremu Justisa) no Prezidente Tribunál Rekursu/ Supremu Tribunál Justisa rasik la hatudu vontade no onestidade hodi kumpri desizaun tribunál nu’udar orden aas liu hanesan define iha artigu 118 (3) Konstitituisaun, Bankada Fretilin esplora dalan legál seluk hodi keixa Prezidente Tribunál Rekursu, Meritísimu  Afonso Carmona ba Ministeriu Públiku,  tanba konsidera inkumprimentu ba akordaun Tribunál Rekursu ne’ebé dekreta inkonstitusionalidade ba kargu refere.

Polemika ne’e dada atensaun komunidade juis internasionál sira. Partikularmente iha 19 Novembru 2025, União Internacional de Juízes de Língua Portuguesa (𝐔𝐈𝐉𝐋𝐏), aprezenta sira nia preokupasaun relasiona polémika nomeasaun ne’e no enkoraja Prezidente Repúblika, Prezidente Tribunál Rekursu/Supremu Tribunál Justisa no entidade Estadu tomak atu kumpri desizaun tribunál nu’udar rekizitu fundamental hodi mantein orden konstitusionál.

Entre okaziaun inserteza hirak-ne’e, JSMP mós halo tentativa no esforsu lubuk ida hodi apela, alerta no konvense Prezidente Repúblika liuhosi derije karta ba Prezidente Repúblika atu rekonsidera nomeasaun bazeia ba akordaun Tribunál Rekursu/ Supremu Tribunál Justisa nian hodi nomea Prezidente Tribunál Rekursu/Supremu Tribunál Justisa foun tuir saida mak Konstituisaun prevee ona iha alinea 3 Artigu 124 Kontiuisaun.

JSMP konsidera katak inkumprimentu ba desizaun tribunál sei kompromete podér judisiáriu no koloka Estadu Direitu no Demokrasia iha risku tanba atitude ne’e hatudu violasaun klara ba prinsípiu konstitusionál sira ne’ebé prevee iha Konstituisaun, partikularmente prinsípiu sira kona-ba separasaun podér, independente judisiáriu no Estadu Direitu Demokrátiku.

Alende ne’e, iha ámbitu norma Konstituisaun, Prezidente Repúblika viola rasik nia dever Konstitusionál ne’ebé prevee katak:

  1. Prezidente Repúblika nu’udar Xefe Estadu no símbulu no garante independénsia, Estadu nia unidade no funsionamentu regulár hosi instituisaun demokrátika sira (Art.74 Konstituisaun).
  2. Pose no juramentu: iha aktu ba investidura Prezidente Repúblika, Prezidente jura katak: “Ha’u jura, ba Maromak, ba Povu no ba ha’u nia onra, atu kumpre ho fidelidade knaar sira ne’ebé ha’u iha, atu tane aas no aplika Konstituisaun no lei sira, no atu dedika ha’u nia enerjia no abilidade tomak ba defeza no konsolidasaun independénsia no unidade nasionál nian (Art 77 Konstituisaun).” “Juro, por Deus, pelo Povo e por minha honra, cumprir com lealdade as funções em que sou investido, cumprir e fazer cumprir a Constituição e as leis e dedicar todas as minhas energias e capacidades à defesa e consolidação da independência e da unidade nacionais”.

Bazeia ba aktu violasaun grave ne’ebé kontra prinsípiu no orden Konstitusionál hirak-ne’e, implika katak pozisaun Tribunál Rekursu/Supremu Tribunál Justisa atuál prodús efeitu jurídiku nulidade ne’ebé ninia konsekuénsia laiha lejitimidade atu ezerse funsaun jurisdisionál Prezidente Tribunál Rekursu ka Prezidente Supremu Tribunál Justisa.

Iha ámbitu nosaun ida-ne’e, signifika katak kualkér aktu administrativu no reprezentativu ka desizoriál sira ne’ebé Prezidente Tribunál Rekursu/Supremu Tribunál Justisa atua ka deside konsidera laiha valididade ka laiha efeitu legál. Ida-ne’e mós signifika katak kualkér aktu sira ne’ebé Prezidente Tribunál Rekursu/Supremu Tribunál Justisa ezerse, reprezenta, atua no prodús laiha forsa vinkulativu legál atu kumpri.

Konsekuénsia seluk hosi pozisaun ida ne’ebé laiha lejitimidade maka intervienente ka ema hirak ne’ebé lori sira nia kazu ba iha tribunál bele rekuza atu kumpri ba desizaun tribunál tanba desizaun ne’e lidera hosi juis ne’ebé legalmente laiha lejitimidade.

Jornalista: Remigia Locatelli/Editór: Vito Salvadór

Written by: RafaFM

Rate it

Sé maka ita

Harii husi Nilton no Akita durante tempu susar sira hafoin referendu, Rádiu Rafa mosu nu’udar símbolu esperansa no rekonstrusaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e maka estasaun rádiu dahuluk ne’ebé mosu hafoin independénsia, halibur foin-sa’e sira, habelar ksolok, no fó lian ba jerasaun foun, maski bainhira barak sei hela iha uma ne’ebé halo ho ahu-ruin hafoin destruisaun ne’ebé kauza hosi violénsia ne’ebé mosu hafoin referendu 1999, iha ne’ebé timoroan sira vota atu haketak hosi Indonézia no harii nasaun ida ne’ebé independente no livre.

Kontaktu sira
error: Content is protected !!